LISA käskkirjale UK-07/25 RE nr 07.02.1996


TARTU ÜLIKOOLI PUHKUSE - EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

  1. Tartu Ülikooli puhkuse-eeskirja õiguslikuks aluseks on puhkuseseadus, ravikindlustusseadus, lastetoetuste seadus ja Vabariigi Valitsuse määrus nr. 28, 22.01.1993.
  2. Käesolevas eeskirjas sätestatud korras ja tingimustel antakse puhkust Tartu Ülikoolis töölepingu alusel töötavatele töötajatele.
  3. Eeskirjas kasutatud mõistete tähendused :

*Puhkus tähendab töölepingu peatumist, st töötaja vabaneb kohustusest teha tööd ja
tööandja vabaneb kohustusest kindlustada töötaja tööga.

*Põhipuhkus on igale töölepingu alusel töötavale isikule ettenähtud iga-aastane puhkus.

*Pikendatud põhipuhkus on teatud ametikohtadele ja isikutele antav põhipuhkus.

*Lisapuhkus on puhkus, mida antakse lisaks põhipuhkusele tervistkahjustavatel töödel
töötavatele töötajatele. Täiendava lisapuhkuse andmise muud tingimused võib ette näha
kollektiivtiivlepinguga ja töölepingutega.

*Vanemapuhkust antakse seoses laste kasvatamise, sünnitamise ja lapsendamisega.

*Palgata puhkus on puhkus, mida antakse töötaja avalduse alusel mõjuvatel põhjustel
poolte kokkuleppel määratud ajaks.

*Tööaasta on aeg, mis algab ülikoolis tööleasumise päevast ja kestab järgmise aasta sama
päevani.

*Struktuuriüksuse juht on instituudi, osakonna, keskuse, kliiniku jms juhataja.

 

II. PUHKUSTE KESTUSED

4. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva.

4.1. Pikendatud põhipuhkust antakse alljärgnevatele ülikooli töötajatele (kalendripäevades):

4.2. Alaealistele ja invaliididele on ette nähtud pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva.

  1. Lisapuhkust kestusega 5 kuni 7 kalendripäeva saavad ülikooli töötajad, kes töötavad piirnorme ületavates tervistkahjustavates tingimustes I kuni IV ohuklassi toksiliste ainetega täistööpäeva ulatuses.
  2. Lisapuhkust kuni 7 kalendripäeva võidakse anda töötaja ja tööandja esindaja vahelisel kokkuleppel ka normeerimata tööaja, pingelise ja vastutusrikka töö, lisatööülesannete täitmise jms korral. Lisapuhkuse andmise tingimused sätestatakse töölepingus.

  3. Vanemapuhkused
  4. 6.1. Rasedus- ja sünnituspuhkust antakse sünnituslehe alusel 70 kalendripäeva enne ja 56 või 70 kalendripäeva pärast sünnitust, hüvitise määr on vastavalt ravikindlustusseadusele 100% ühe kalendripäeva tulust.

    6.2. Lapsendaja puhkust antakse alla üheaastase lapse lapsendajale 70 kalendripäeva ja hüvitist makstakse vastavalt ravikindlustusseadusele samuti 100% ühe kalendripäeva tulust.

    6.3. Lapsehoolduspuhkust antakse lapse emale, isale või lapse tegelikule hooldajale tema soovil kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

    Vanemale või eestkostjale makstakse ülalpidamistoetust vastavalt lastetoetuste seadusele iga kuu kuni lapse 1,5 aastaseks saamiseni lapsetoetuse kahekordses määras iga selles vanuses oleva lapse kohta.

    1,5 kuni 3 aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevale vanemale või eestkostjale makstakse ülalpidamistoetust iga kuu lapsetoetuse ühekordses määras iga selles vanuses oleva lapse kohta.

    6.4. Täiendavat lapsepuhkust antakse alla 14-aastasi lapsi (last) kasvatavale emale või isale ning eestkostjale, kes kasvatab last ilma vanemateta, kolm kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ja kuus kalendripäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

     

    III. PUHKUSTE ANDMISE KORD

  5. Põhi- ja lisapuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta hulka ei arvata lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aega. Samuti ei arvata tööaasta hulka muudel põhjustel antud töölepingu peatumise aega, kui see on poolte vahel eelnevalt kokku lepitud.
  6. Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades, mille hulka ei arvata riiklikke pühi.
  7. Õppetöö kohustusega töötajate puhkust ei planeerita õppesemestri ajale.
    Õppejõudude korraline puhkus on suvekuudel (juuli - august), soovi ja võimaluse korral ka muul ajavahemikul, mil ei toimu õppetööd.
    Erandjuhtudel antakse õppesemestri ajal õppejõududele puhkust tingimusel, et puhkusele minna sooviv õppejõud esitab kirjaliku selgituse õppekavakohase õppetöö läbiviimise kohta.
  1. Tööandja on kohustatud andma töötajale puhkust iga tööaasta eest ja töötaja on kohustatud puhkust igal aastal kasutama. Lubamatu on puhkuse ülekandmine “kogumise” eesmärgil.
  2. Struktuuriüksuste juhid on kohustatud jälgima, et kõik töötajad kasutaksid puhkust igal tööaastal täies ulatuses.
    Puhkuse katkestamist ainult töötaja soovil ja huvides ei võimaldata.
  1. Puhkust võib kasutada osade kaupa ainult töötaja ja tööandja esindaja vahelisel kokkuleppel, kusjuures ühe katkematu osa pikkus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva.
  2. Esimesel tööaastal on töötajal, kes on töötanud ülikoolis vähemalt kuus kuud, õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga.
  3. Sõltumata töötatud ajast on esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses:
    1) alaealisel;
    2) invaliidil;
    3) naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust;
    4) mehel, kelle naine on rasedus- ja sünnituspuhkusel;
    5) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajal;
    6) muudel seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.

  4. Kui täiendavat lapsepuhkust taotleb lapse (laste) isa või eestkostja, peab täiendava lapsepuhkuse saamise õigus olema dokumentaalselt tõestatud.
  5. Kohakaaslasele (ka ülikoolisisese kohakaaslusega, sh grantide arvel tasustatavale töötajale) antakse puhkust üheaegselt põhikoha puhkusega.
  6. 14.1. Kui põhikohas on puhkus pikem, antakse kohakaasluskohas töötaja soovil palgata puhkust kuni põhikoha puhkuse lõppemiseni.
    14.2. Kui töötaja puhkus on aga kohakaasluskohas pikem kui põhikohas, antakse töötajale tema soovil palgata puhkust kuni kohakaasluse alusel täidetaval töökohal antava puhkuse lõppemiseni.
    14.3. Struktuuriüksuste juhid ja grantide juhendajad on kohustatud jälgima, et kohakaasluse alusel töötavatel töötajatel oleks võimalik kasutada korralist puhkust täies ulatuses igal tööaastal.

    IV. PUHKUSTE AJAKAVA KOOSTAMINE

  7. Puhkuste ajakava projekti koostab struktuuriüksuse juht iga kalendriaasta ja kõigi alluvate töötajate kohta ning teeb ajakava töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava projekti koostamisel lähtub struktuuriüksuse juht töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove.
  8. Personaliosakond esitab jaanuarikuu jooksul struktuuriüksustele tabelid töötajate nimekirjadega, kuhu struktuuriüksuse juht märgib kõigi töötajate puhkuse aja ja töötaja asendaja (vajaduse korral).
  9. Puhkuste ajakava ülesehitus: –––––––––
    Puhkuste ajakava projekti kooskõlastab teaduskondades dekaan.
  10. Pärast dekaaniga kooskõlastamist saadab struktuuriüksus hiljemalt 31 märtsiks puhkuste ajakava projekti personaliosakonnale, kes kontrollib ajakava projekti vastavust käesolevale eeskirjale ja saadab selle pärast vajalike paranduste sisseviimist kinnitamiseks tööandja esindajale.
  11. Puhkuste ajakava kinnitab tööandja esindajana rektor oma käskkirjaga teaduskondade töötajate, oma vastutusala töötajate ja prorektorite osas, prorektor oma vastutusala töötajate osas.
  12. Puhkuste ajakavas kindlaks määratud puhkust muudetakse poolte kokkuleppel töötaja isikliku avalduse alusel, millel on struktuuriüksuse juhi (teaduskondades ka dekaani) nõusolek, või struktuuriüksuse juhi esildise alusel, millel on töötaja (teaduskondades dekaani) nõusolek. Puhkuste ajakava muutmine ühe või mitme töötaja osas vormistatakse eraldi käskkirjaga.

22.1. Asendaja määramine on kohustuslik struktuuriüksuse juhile ja töötajatele, kelle töö on katkematu iseloomuga, st peab jätkuma ka põhitöötaja puhkuseperioodil.

22.2. Kui asendajat ei ole kindlaks määratud puhkuste ajakavas, peab asendamine olema vormistatud hiljemalt kaks nädalat enne puhkuse algust. Struktuuriüksuse juht on kohustatud hiljemalt kaks nädalat enne puhkuse algust tegema sellekohase esildise tööandja esindajale (rektorile, prorektorile).

  1. Kui töötajale ei ole võimalik ette näha puhkust ajakavas (mõjuvatel põhjustel), antakse talle puhkust poolte kokkuleppel, mis vormistatakse eraldi käskkirjaga.
  2. V. PUHKUSTE MUUTMINE, KATKESTAMINE JA ÜLEVIIMINE

  3. Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude (ajutine töövõimetus jm) ilmnemisel on töötaja kohustatud neist informeerima oma vahetut töökorraldajat või struktuuriüksuse juhti, viimase nõudmisel esitama ka dokumente puhkuse kasutamist takistavate asjaolude tõendamiseks.

24.1. Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid enne puhkuse algust, viiakse puhkus üle poolte kokkuleppega määratud ajale.
24.2. Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid puhkuse ajal, antakse saamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist või viiakse poolte kokkuleppel üle muule ajale.

25.1. Puhkuse katkestamine ja töötaja tööle tagasi kutsumine tööandja huvides toimub poolte kokkuleppel, kui seda tingib viivitamatu tööleasumise vajadus, töölähetus, vältimatute tööülesannete täitmine.

25.2. Puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse poolte kokkuleppel samal tööaastal mõnel muul ajal või liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse järgmise tööaasta kestel mõnel muul ajal. Järgmisest tööaastast hilisemale perioodile kasutamata jäänud puhkust üle ei viida ja see kustub, st üle ei viida puhkust, mida ei ole kasutatud enam kui kahe tööaasta jooksul.

Alaealiste töötajate puhkuste ning täiendavate lapsepuhkuste üleviimine järgmisele tööaastale on keelatud.

VI. PALGATA PUHKUSE ANDMINE

  1. Töötajale võib tema õigeaegselt esitatud avalduse alusel anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks. Töötaja peab põhjendama palgata puhkuse vajadust, töötaja avaldusel peab olema struktuuriüksuse juhi (teaduskondades dekaani) nõusolek.
  2. Palgata puhkust ei võimaldata enne, kui töötaja on ära kasutanud oma korralise puhkuse.
  3. Töötaja võib palgata puhkusele jääda pärast palgata puhkuse andmise lõplikku vormistamist, s.o töölepingu peatumise sissekande või käskkirja allakirjutamist tööandja esindaja poolt.
  4. Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust:
    1) naisele, kes kasvatab kuni 14-aastast last, tööaasta kestel kuni 14 kalendripäeva poolte
    kokkuleppega määratud ajal
    2) mehele (eestkostjale),kes kasvatab üksinda kuni 14-aastast last, eeltoodud ulatuses ja ajal
    3) ühele vanematest (eestkostjale, hooldajale), kes kasvatab lapsinvaliidi, tööaasta kestel kuni
    14 kalendripäeva poolte kokkuleppega määratud ajal
    4) töötajale, kes on lubatud kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli
    sisseastumiseksamitele õppeasutuse teatise alusel selles ettenähtud ajaks
    5) muudel seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel vastavas
    dokumendis ettenähtud ulatuses.
  5. Palgata puhkust ei anta üldjuhul kestusega üle kolme kuu.
  6. 30.1. Palgata puhkust üle kolme kuu võimaldatakse ülikoolidevahelise lepingu alusel teadusliku või pedagoogilise töö tegemiseks välisülikoolides jm erijuhtudel. Puhkuse vormistamiseks lisatakse koopia lepingust töötaja avaldusele.

    VII. PUHKUSETASU

  7. Puhkusetasu kantakse sularahata arvelduse korras üle töötaja poolt osutatud pangaarvele arvestusega, et puhkusetasu on arvel hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.
  8. Töölepingu lõppemisel makstakse töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Lisaks jooksvale tööaastale kompenseeritakse töötajale kasutamata puhkus mitte rohkem kui kahe tööaasta ulatuses.
  9. Kui töötaja on kasutanud puhkuse enne tööaasta lõppu ning tööleping selle töötajaga lõpetatakse, peetakse töötaja lõpparvest kinni tasu tasatöötamata puhkusepäevade eest, välja arvatud järgmistel töölepingu lõpetamise alustel:
    1) tööandja poolne lepingutingimuste rikkumine või töötajapoolne tootmis- või
    töökorralduses tehtud muudatustega mittenõustumine
    2) töötaja asumine valitavale kohale
    3) töötajate koondamine
    4) töötaja mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu
    5) töötaja pikaajaline töövõimetus
    6) töötaja vanus

VIII. VASTUTUS

  1. Vastutus käesoleva eeskirja täitmise eest on eelpoolnimetatud ametiisikutel nendele määratud ülesannete raames.
  2. Erandite tegemise õigus võrreldes käesoleva eeskirjaga on rektoril/prorektoril dekaani ettepanekul.