Tartu Ülikool

04.05.2001 käskkiri nr 15 RE

 

 

Palgaeeskirja kinnitamine

 

 

  1. Kinnitan Tartu Ülikooli palgaeeskirja (juurde lisatud).
  2. Tunnistan kehtetuks:
    1. 22.01.1999. a käskkirja nr 1 RE "Palgaeeskirja muutmine" punktid 2, 3 ja 6;
    2. 02.03.1999. a käskkirja nr 7 RE "Palgaeeskirja kinnitamine" punkt 1;
    3. 17.11.1999. a käskkirja nr 29 RE "Tartu Ülikooli palgaeeskirja muutmine" punktid 1-12;
    4. 03.01.2000. a käskkirja nr 1 RE "Palgaeeskirja muutmine";
    5. 29.12.2000. a käskkirja nr 41 RE "Palgaeeskirja muutmine".

  3. Käesolev käskkiri jõustub 01.09.2001.a, füüsika instituudis, mereinstituudis ja raamatukogus 01.01.2002. a.

 

 

 

 

 

Akadeemik Jaak Aaviksoo

Rektor, professor

Koopiad: prorektorid, vastutusala direktorid, teaduskonnad, haldus- ja tugistruktuuri allüksused, asutused

 

 

Margus Ots

KINNITATUD

________2001 käskkirjaga nr ______

 

 

TARTU ÜLIKOOLI PALGAEESKIRI

I. ÜLDOSA

1. Tartu Ülikooli palgaeeskiri (edaspidi palgaeeskiri) sätestab töötajatele töö eest tasu maksmise põhimõtted ja korra Tartu Ülikoolis.

2. Palgaeeskirja aluseks on töölepingu seadus, palgaseadus ja teised töötajate töö tasustamist reguleerivad õigusaktid ning kokkulepped.

3. Palgaeeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

3.1. tööandja esindaja on rektor või ülikooli töötaja, kes täidab tööandja kohustusi ja teostab tööandja õigusi;

3.2. töötaja on ülikoolis töölepingu alusel töötav isik;

3.3. palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töösuhtes tehtud töö eest, samuti hälvete puhul töötingimustes ning millest tööandja arvestab maha seadusega ette nähtud maksud;

3.4. palgatingimused on töölepingus kokku lepitud palgamäär, lisatasu ja juurdemakse maksmise alused, palga arvutamise viis ja maksmise kord;

3.5. palgamäär on töölepingus kokku lepitud palga suurus tööajanormi ehk teatud ajavahemikus (kuu, tund) kindla töötundide arvu kohta, eeldusel, et töötaja töötab kogu tööajanormi jooksul ja täidab ettenähtud tööülesanded;

3.6. põhipalk on töölepingus kindlaks määratud palgamäära alusel arvutatud palk tööajanormi ulatuses tehtud töö eest;

3.7. lisatasu (lisatasu täiendavate tööülesannete eest, lisatasu juhtimisülesannete eest, preemia ja tulemuslisa) on summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise eest või töö tulemuslikkuse hindamise alusel.

 

II. PALGAKORRALDUSE ALUSED

4. Töötaja palgatingimused lepitakse kokku töölepingus. Töölepingus kindlaks määratud palgatingimusi võib muuta vaid töötaja ja ülikooli nimel töölepinguid allkirjastama volitatud tööandja esindaja kirjalikul kokkuleppel.

5. Töötaja palgamäära kindlaksmääramise aluseks on ametikoha liik ja palgaaste vastavalt palgaeeskirja lisale 1, palgaeeskirja lisas 2 toodud palgaastmete miinimumpalgamäärad ning töötaja tööajanorm.

6. Töötaja ametikoha liigi, ametinimetuse ja palgaastme vastavalt palgaeeskirja lisale 1 määrab struktuuriüksuse juht kooskõlastatult personaliosakonna juhatajaga lähtuvalt ametikirjeldusega ette nähtud töö iseloomust, töötamiseks vajalikust kvalifikatsioonist, töö keerukusest ja tööga kaasnevast vastutusest.

7. Arvestades sarnase töö ning kvalifikatsiooni eest väljaspool ülikooli makstavat palgataset, võib struktuuriüksuse juht esitada põhjendatud esildise töötajale miinimumpalgamäärast suurema tasu maksmiseks. Töötajale tema ametikoha miinimumpalgamäära rohkem kui 50% ületava palgamäära määramise õigus on rektoril.

8. Palgamäära kokkuleppimisel töötajaga, kelle tööülesannete hulka kuuluvad eri liiki ametikohtade tööülesanded, juhindutakse töötaja kõrgema palgaastmega ametikoha palgamäärast.

9. Tasustamine eritingimustes tehtud töö eest

9.1. Töötajal, kes töötab palgaeeskirja lisas 3 loetletud tervist kahjustavates tingimustes vähemalt 75% oma tööajast, on õigus suurendatud palgamäärale samas lisas ette nähtud ulatuses. Suurendatud palgamäära rakendamine toimub töökeskkonna spetsialisti koostatud nimekirjade alusel vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

9.2. Ületunnitöö, õhtusel ja ööajal, puhkepäevadel graafikuväliselt ning riigipühadel tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega või lisatasu maksmisega seaduses kehtestatud ulatuses. Lisatasu maksmiseks esitab struktuuriüksuse juht hiljemalt 25. kuupäeval rahandusosakonda esildise palgaeeskirja lisas 5 toodud vormil.

10. Tasustamine katseajal

Töötajale võib katseajaks määrata ametikoha palgaastme miinimumpalgamäärast kuni 25% madalama palgamäära, kuid mitte vähem proportsionaalselt tööajanormile vastavast Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgamäärast. Sel juhul peab töötaja töölepingus olema kindlaks määratud ka töötaja palgamäär pärast katseaega.

11. Tasustamine tunnipalgamäära alusel

11.1. Tunnipalgamäära alusel võib tasustada töötajate vahetustega tööd ja hooajatööd.

11.2. Struktuuriüksuse juht korraldab tunnipalgamäära alusel tasustatavate töötajate tööaja arvestuse ja esitab vahetuste kinnitatud tööajakavad 25. kuupäevaks rahandusosakonda töötajatele palga arvutamiseks.

12. Palka makstakse töölepingus kindlaks määratud palgatingimuste kohaselt üks või kaks korda kuus ülikooli töösisekorraeeskirjas ette nähtud aegadel töötaja osutatud arvelduskontole või sularahas ülikooli kassast.

 

III. LISATASU MAKSMISE ALUSED

13. Lisatasu täiendavate tööülesannete eest

13.1. Lisatasu makstakse töölepingus kokkulepitud töömahtu ületavate või töö sisust mittetulenevate, kuid ülikooli poolt tellitud tööülesannete täitmise eest tööajanormi kestel või väljaspool seda.

13.2. Töötajale lisatasu määramiseks esitatakse palgaeeskirja lisas 4 toodud vormil esildis, milles näidatakse, missuguse ajavahemiku jooksul täidetud või täidetavate täiendavate ülesannete eest lisatasu maksmist taotletakse.

14. Lisatasu juhtimisülesannete täitmise eest

14.1. Lisatasu juhtimisülesannete täitmise eest makstakse töötajale, kes lisaks töölepingus kokkulepitud töö sisust tulenevatele ülesannetele täidab ka akadeemilise struktuuri üksuse juhtimisega seotud ülesandeid.

14.2. Lisatasu juhtimisülesannete täitmise eest vormistatakse kirjalikult töölepingu tingimusena ametisse kinnitamise otsuse või selle andja esildise alusel.

14.3. Dekaani ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu kuus:

14.3.1. alla 50 töötajaga teaduskonnas 25% professori miinimumkuupalgamäärast;

14.3.2. 50-300 töötajaga teaduskonnas 40% professori miinimumkuupalgamäärast;

14.3.3. üle 300 töötajaga teaduskonnas 50% professori miinimumkuupalgamäärast.

14.4. Prodekaani ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu kuus 20% professori miinimumkuupalgamäärast.

14.5. Teaduskonna struktuuriüksuse juhi (instituudi, kliiniku, osakonna, keskuse juhataja) ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu kuus:

14.5.1. alla 10 töötajaga struktuuriüksuses 10% professori miinimumkuupalgamäärast;

14.5.2. 10-20 töötajaga struktuuriüksuses 20% professori miinimumkuupalgamäärast;

14.5.3. üle 20 töötajaga struktuuriüksuses 25% professori miinimumkuupalgamäärast.

14.6. Teaduskonna struktuuriüksuse sisese üksuse juhi (õppetooli hoidja, sektsiooni juhataja, lektoraadi juhataja) ülesannete täitmise eest makstakse teaduskonna struktuuriüksuse juhi esildise alusel õppejõule või teadustöötajale lisatasu kuus 10-20% tema kuupalgamäärast. Lisatasu ei maksta, kui struktuuriüksuse siseses üksuses on kolm või vähem töötajat.

14.7. Rektoril on õigus määrata dekaani ülesannete täitmise eest suurem lisatasu põhjendatud asjaolude esinemisel.

14.8. Dekaanil on õigus määrata üksuse juhi või prodekaani ülesannete täitmise eest suurem lisatasu, põhjendades seda vastavas esildises.

15. Tulemuslisa

15.1. Tulemuslisa võib maksta töötajale, kes on hindamisperioodi (kuus kuud või muu kokkulepitud periood) jooksul täitnud oma tööülesandeid väga hästi.

15.2. Tulemuslisa makstakse igakuiselt töö tulemuslikkuse hindamisele järgneval perioodil struktuuriüksuse juhi esildise alusel, milles peab olema tulemuslisa maksmise põhjendus.

15.3. Õppejõudude ja teadustöötajate töö tulemuslikkuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse:

15.3.1. õppetöö tulemuslikkust;

15.3.2. teadustöö taset ja tulemuslikkust;

15.3.3. õppe-metoodilise töö kvaliteeti ja tulemuslikkust;

15.3.4. arendustegevuse tulemuslikkust;

15.3.5. administratiivtöö tulemuslikkust.

15.4. Mitteakadeemilistel ametikohtadel töötavate töötajate töö tulemuslikkuse hindamise aluseks on töölepingus kokku lepitud ülesannete täitmine ja töö eesmärgi saavutamine. Mitteakadeemilistel ametikohtadel töötavate töötajate töö tulemuslikkuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse:

15.4.1. tööülesannete täitmise kvaliteeti ja tulemuslikkust;

15.4.2. tööülesannete täitmise õigeaegsust;

15.4.3. klientide rahulolu.

16. Preemia

16.1. Preemiat võib maksta töötajale tööülesande silmapaistvalt hea täitmise eest.

16.2. Preemia määramise esildises palgaeeskirja lisas 4 toodud vormil näidatakse, missuguste töötajast sõltuvate töö kvalitatiivsete näitajate eest teda premeeritakse.

17. Piirangud lisatasu maksmisel

17.1. Töötajale kuue kuu jooksul täiendavate tööülesannete täitmise eest makstavate lisatasude kogusumma ei tohi ületada 25% töötaja sama perioodi põhipalgast.

17.2. Töötajale kuue kuu jooksul makstavate preemiate kogusumma ei tohi ületada 15% töötaja sama perioodi põhipalgast.

17.3. Töötajale makstavate igakuiste tulemuslisade kogusumma hindamisperioodi järgsel perioodil ei tohi ületada 30% hindamisperioodi põhipalgast.

17.4. Töötajale juhtimisülesannete täitmise eest lisatasu maksmine on piiratud üksnes palgaeeskirja punktis 14 sätestatud ulatuses.

17.5. Preemiat ja tulemuslisa ei maksta töötajale, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja poolt kustutatud.

 

 

IV. TÖÖANDJA ESINDAJA ÕIGUSED PALGAKORRALDUSES

18. Rektor

18.1. Rektor peab läbirääkimisi ja lepib kokku prorektori, dekaani, vastutusala või asutuse direktori ja teiste vahetult temale alluvate töötajate palgatingimustes ning määrab neile lisatasud.

18.2. Rektoril on õigus teha erandeid palgaeeskirjas sätestatust struktuuriüksuse juhi põhjendatud esildise alusel.

19. Prorektor või vastutusala direktor

19.1. Prorektor või vastutusala direktor peab läbirääkimisi ja lepib kokku oma tegevusvaldkonna või vastutusala struktuuriüksuse juhi ja teiste vahetult temale alluvate töötajate palgatingimustes ning määrab neile lisatasud.

19.2. Prorektor või vastutusala direktor kinnitab oma tegevusvaldkonna või vastutusala struktuuriüksuse juhi ettepanekul töötajate palgatingimused ning määrab neile lisatasud.

20. Dekaan

20.1. Dekaan peab läbirääkimisi ja lepib kokku teaduskonna struktuuriüksuse juhi ja professori palgatingimustes ning määrab neile lisatasud.

20.2. Dekaan kinnitab struktuuriüksuse juhi ettepanekul teaduskonna töötajate palgatingimused ning määrab neile lisatasud.

21. Struktuuriüksuse juht

21.1. Struktuuriüksuse juht, välja arvatud palgaeeskirja punktis 21.2 nimetatud asutuse juht, peab läbirääkimisi ja lepib kokku temale alluvate töötajate palgatingimustes ning teeb ettepaneku määrata neile lisatasud.

21.2. Raamatukogu, füüsika instituudi, mereinstituudi ning Narva, Pärnu ja Türi kolledži direktor kinnitab asutuse sisese üksuse juhi ettepanekul asutuse töötajate palgatingimused ning määrab neile lisatasud.

 

V. TÖÖTAJA ÕIGUSED PALGAKORRALDUSES

22. Töötajal on õigus taotleda oma ametikohale, töötingimustele, tehtud tööle ja töö tulemuslikkusele vastavaid palgatingimusi ja nende põhjendatud muutmist.

23. Töötajal on õigus tema nõudmisel saada igakuiselt rahandusosakonnast teatis talle arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude ja juurdemaksete), samuti palgast kinni peetud summade ja makstud maksude kohta.

24. Töötajal on õigus saada informatsiooni palgakorralduse ja oma palgatingimuste kohta personaliosakonna vastava pädevusega ametiisikult.

25. Töötajal on õigus saada selgitusi palgatingimuste ning määratud lisatasu kohta vastava ettepaneku teinud ametiisikult (struktuuriüksuse juht, töö vahetu korraldaja).

26. Töötajal on õigus esitada oma palgatingimuste ja palgaeeskirja punktis 25 toodud korras saadud selgitustega mittenõustumisel põhjendatud avaldus personaliosakonna juhatajale, kes annab selgituse kahe nädala jooksul avalduse esitamise päevast arvates.

27. Personaliosakonna juhataja antud selgitusega mittenõustumisel on töötajal õigus esitada põhjendatud avaldus rektorile palgatingimuste täiendavaks läbivaatamiseks.

 

VI. AMETIISIKU VASTUTUS JA KOHUSTUSED PALGAKORRALDUSEL

28. Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksuse töötajate palgatingimuste kindlaksmääramise vastavuse eest palgaeeskirjale.

29. Struktuuriüksuse juht peab kasutama üksuse palgafondi otstarbekalt, kandes selle omavolilise ülekulutamise eest õigusaktides ette nähtud vastutust.

30. Dekaan kontrollib teaduskonna palgafondi kasutamist ja vastutab selle sihipärase kasutamise eest.

31. Finantsdirektor korraldab struktuuriüksuse palgafondi kasutamise järelevalve.

32. Personaliosakond vastutab palgakorraldusega seotud küsimuste juriidiliselt korrektse lahenduse eest.

33. Rahandusosakond vastutab palga arvestamise õigsuse ja tähtajalise väljamaksmise eest .

 

 

 

 

KINNITATUD

________2001 käskkirjaga nr ______

 

 

TARTU ÜLIKOOLI PALGAEESKIRI

I. ÜLDOSA

1. Tartu Ülikooli palgaeeskiri (edaspidi palgaeeskiri) sätestab töötajatele töö eest tasu maksmise põhimõtted ja korra Tartu Ülikoolis.

2. Palgaeeskirja aluseks on töölepingu seadus, palgaseadus ja teised töötajate töö tasustamist reguleerivad õigusaktid ning kokkulepped.

3. Palgaeeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

3.1. tööandja esindaja on rektor või ülikooli töötaja, kes täidab tööandja kohustusi ja teostab tööandja õigusi;

3.2. töötaja on ülikoolis töölepingu alusel töötav isik;

3.3. palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töösuhtes tehtud töö eest, samuti hälvete puhul töötingimustes ning millest tööandja arvestab maha seadusega ette nähtud maksud;

3.4. palgatingimused on töölepingus kokku lepitud palgamäär, lisatasu ja juurdemakse maksmise alused, palga arvutamise viis ja maksmise kord;

3.5. palgamäär on töölepingus kokku lepitud palga suurus tööajanormi ehk teatud ajavahemikus (kuu, tund) kindla töötundide arvu kohta, eeldusel, et töötaja töötab kogu tööajanormi jooksul ja täidab ettenähtud tööülesanded;

3.6. põhipalk on töölepingus kindlaks määratud palgamäära alusel arvutatud palk tööajanormi ulatuses tehtud töö eest;

3.7. lisatasu (lisatasu täiendavate tööülesannete eest, lisatasu juhtimisülesannete eest, preemia ja tulemuslisa) on summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise eest või töö tulemuslikkuse hindamise alusel.

 

II. PALGAKORRALDUSE ALUSED

4. Töötaja palgatingimused lepitakse kokku töölepingus. Töölepingus kindlaks määratud palgatingimusi võib muuta vaid töötaja ja ülikooli nimel töölepinguid allkirjastama volitatud tööandja esindaja kirjalikul kokkuleppel.

5. Töötaja palgamäära kindlaksmääramise aluseks on ametikoha liik ja palgaaste vastavalt palgaeeskirja lisale 1, palgaeeskirja lisas 2 toodud palgaastmete miinimumpalgamäärad ning töötaja tööajanorm.

6. Töötaja ametikoha liigi, ametinimetuse ja palgaastme vastavalt palgaeeskirja lisale 1 määrab struktuuriüksuse juht kooskõlastatult personaliosakonna juhatajaga lähtuvalt ametikirjeldusega ette nähtud töö iseloomust, töötamiseks vajalikust kvalifikatsioonist, töö keerukusest ja tööga kaasnevast vastutusest.

7. Arvestades sarnase töö ning kvalifikatsiooni eest väljaspool ülikooli makstavat palgataset, võib struktuuriüksuse juht esitada põhjendatud esildise töötajale miinimumpalgamäärast suurema tasu maksmiseks. Töötajale tema ametikoha miinimumpalgamäära rohkem kui 50% ületava palgamäära määramise õigus on rektoril.

8. Palgamäära kokkuleppimisel töötajaga, kelle tööülesannete hulka kuuluvad eri liiki ametikohtade tööülesanded, juhindutakse töötaja kõrgema palgaastmega ametikoha palgamäärast.

9. Tasustamine eritingimustes tehtud töö eest

9.1. Töötajal, kes töötab palgaeeskirja lisas 3 loetletud tervist kahjustavates tingimustes vähemalt 75% oma tööajast, on õigus suurendatud palgamäärale samas lisas ette nähtud ulatuses. Suurendatud palgamäära rakendamine toimub töökeskkonna spetsialisti koostatud nimekirjade alusel vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

9.2. Ületunnitöö, õhtusel ja ööajal, puhkepäevadel graafikuväliselt ning riigipühadel tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega või lisatasu maksmisega seaduses kehtestatud ulatuses. Lisatasu maksmiseks esitab struktuuriüksuse juht hiljemalt 25. kuupäeval rahandusosakonda esildise palgaeeskirja lisas 5 toodud vormil.

10. Tasustamine katseajal

Töötajale võib katseajaks määrata ametikoha palgaastme miinimumpalgamäärast kuni 25% madalama palgamäära, kuid mitte vähem proportsionaalselt tööajanormile vastavast Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgamäärast. Sel juhul peab töötaja töölepingus olema kindlaks määratud ka töötaja palgamäär pärast katseaega.

11. Tasustamine tunnipalgamäära alusel

11.1. Tunnipalgamäära alusel võib tasustada töötajate vahetustega tööd ja hooajatööd.

11.2. Struktuuriüksuse juht korraldab tunnipalgamäära alusel tasustatavate töötajate tööaja arvestuse ja esitab vahetuste kinnitatud tööajakavad 25. kuupäevaks rahandusosakonda töötajatele palga arvutamiseks.

12. Palka makstakse töölepingus kindlaks määratud palgatingimuste kohaselt üks või kaks korda kuus ülikooli töösisekorraeeskirjas ette nähtud aegadel töötaja osutatud arvelduskontole või sularahas ülikooli kassast.

 

III. LISATASU MAKSMISE ALUSED

13. Lisatasu täiendavate tööülesannete eest

13.1. Lisatasu makstakse töölepingus kokkulepitud töömahtu ületavate või töö sisust mittetulenevate, kuid ülikooli poolt tellitud tööülesannete täitmise eest tööajanormi kestel või väljaspool seda.

13.2. Töötajale lisatasu määramiseks esitatakse palgaeeskirja lisas 4 toodud vormil esildis, milles näidatakse, missuguse ajavahemiku jooksul täidetud või täidetavate täiendavate ülesannete eest lisatasu maksmist taotletakse.

14. Lisatasu juhtimisülesannete täitmise eest

14.1. Lisatasu juhtimisülesannete täitmise eest makstakse töötajale, kes lisaks töölepingus kokkulepitud töö sisust tulenevatele ülesannetele täidab ka akadeemilise struktuuri üksuse juhtimisega seotud ülesandeid.

14.2. Lisatasu juhtimisülesannete täitmise eest vormistatakse kirjalikult töölepingu tingimusena ametisse kinnitamise otsuse või selle andja esildise alusel.

14.3. Dekaani ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu kuus:

14.3.1. alla 50 töötajaga teaduskonnas 25% professori miinimumkuupalgamäärast;

14.3.2. 50-300 töötajaga teaduskonnas 40% professori miinimumkuupalgamäärast;

14.3.3. üle 300 töötajaga teaduskonnas 50% professori miinimumkuupalgamäärast.

14.4. Prodekaani ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu kuus 20% professori miinimumkuupalgamäärast.

14.5. Teaduskonna struktuuriüksuse juhi (instituudi, kliiniku, osakonna, keskuse juhataja) ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu kuus:

14.5.1. alla 10 töötajaga struktuuriüksuses 10% professori miinimumkuupalgamäärast;

14.5.2. 10-20 töötajaga struktuuriüksuses 20% professori miinimumkuupalgamäärast;

14.5.3. üle 20 töötajaga struktuuriüksuses 25% professori miinimumkuupalgamäärast.

14.6. Teaduskonna struktuuriüksuse sisese üksuse juhi (õppetooli hoidja, sektsiooni juhataja, lektoraadi juhataja) ülesannete täitmise eest makstakse teaduskonna struktuuriüksuse juhi esildise alusel õppejõule või teadustöötajale lisatasu kuus 10-20% tema kuupalgamäärast. Lisatasu ei maksta, kui struktuuriüksuse siseses üksuses on kolm või vähem töötajat.

14.7. Rektoril on õigus määrata dekaani ülesannete täitmise eest suurem lisatasu põhjendatud asjaolude esinemisel.

14.8. Dekaanil on õigus määrata üksuse juhi või prodekaani ülesannete täitmise eest suurem lisatasu, põhjendades seda vastavas esildises.

15. Tulemuslisa

15.1. Tulemuslisa võib maksta töötajale, kes on hindamisperioodi (kuus kuud või muu kokkulepitud periood) jooksul täitnud oma tööülesandeid väga hästi.

15.2. Tulemuslisa makstakse igakuiselt töö tulemuslikkuse hindamisele järgneval perioodil struktuuriüksuse juhi esildise alusel, milles peab olema tulemuslisa maksmise põhjendus.

15.3. Õppejõudude ja teadustöötajate töö tulemuslikkuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse:

15.3.1. õppetöö tulemuslikkust;

15.3.2. teadustöö taset ja tulemuslikkust;

15.3.3. õppe-metoodilise töö kvaliteeti ja tulemuslikkust;

15.3.4. arendustegevuse tulemuslikkust;

15.3.5. administratiivtöö tulemuslikkust.

15.4. Mitteakadeemilistel ametikohtadel töötavate töötajate töö tulemuslikkuse hindamise aluseks on töölepingus kokku lepitud ülesannete täitmine ja töö eesmärgi saavutamine. Mitteakadeemilistel ametikohtadel töötavate töötajate töö tulemuslikkuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse:

15.4.1. tööülesannete täitmise kvaliteeti ja tulemuslikkust;

15.4.2. tööülesannete täitmise õigeaegsust;

15.4.3. klientide rahulolu.

16. Preemia

16.1. Preemiat võib maksta töötajale tööülesande silmapaistvalt hea täitmise eest.

16.2. Preemia määramise esildises palgaeeskirja lisas 4 toodud vormil näidatakse, missuguste töötajast sõltuvate töö kvalitatiivsete näitajate eest teda premeeritakse.

17. Piirangud lisatasu maksmisel

17.1. Töötajale kuue kuu jooksul täiendavate tööülesannete täitmise eest makstavate lisatasude kogusumma ei tohi ületada 25% töötaja sama perioodi põhipalgast.

17.2. Töötajale kuue kuu jooksul makstavate preemiate kogusumma ei tohi ületada 15% töötaja sama perioodi põhipalgast.

17.3. Töötajale makstavate igakuiste tulemuslisade kogusumma hindamisperioodi järgsel perioodil ei tohi ületada 30% hindamisperioodi põhipalgast.

17.4. Töötajale juhtimisülesannete täitmise eest lisatasu maksmine on piiratud üksnes palgaeeskirja punktis 14 sätestatud ulatuses.

17.5. Preemiat ja tulemuslisa ei maksta töötajale, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja poolt kustutatud.

 

 

IV. TÖÖANDJA ESINDAJA ÕIGUSED PALGAKORRALDUSES

18. Rektor

18.1. Rektor peab läbirääkimisi ja lepib kokku prorektori, dekaani, vastutusala või asutuse direktori ja teiste vahetult temale alluvate töötajate palgatingimustes ning määrab neile lisatasud.

18.2. Rektoril on õigus teha erandeid palgaeeskirjas sätestatust struktuuriüksuse juhi põhjendatud esildise alusel.

19. Prorektor või vastutusala direktor

19.1. Prorektor või vastutusala direktor peab läbirääkimisi ja lepib kokku oma tegevusvaldkonna või vastutusala struktuuriüksuse juhi ja teiste vahetult temale alluvate töötajate palgatingimustes ning määrab neile lisatasud.

19.2. Prorektor või vastutusala direktor kinnitab oma tegevusvaldkonna või vastutusala struktuuriüksuse juhi ettepanekul töötajate palgatingimused ning määrab neile lisatasud.

20. Dekaan

20.1. Dekaan peab läbirääkimisi ja lepib kokku teaduskonna struktuuriüksuse juhi ja professori palgatingimustes ning määrab neile lisatasud.

20.2. Dekaan kinnitab struktuuriüksuse juhi ettepanekul teaduskonna töötajate palgatingimused ning määrab neile lisatasud.

21. Struktuuriüksuse juht

21.1. Struktuuriüksuse juht, välja arvatud palgaeeskirja punktis 21.2 nimetatud asutuse juht, peab läbirääkimisi ja lepib kokku temale alluvate töötajate palgatingimustes ning teeb ettepaneku määrata neile lisatasud.

21.2. Raamatukogu, füüsika instituudi, mereinstituudi ning Narva, Pärnu ja Türi kolledži direktor kinnitab asutuse sisese üksuse juhi ettepanekul asutuse töötajate palgatingimused ning määrab neile lisatasud.

 

V. TÖÖTAJA ÕIGUSED PALGAKORRALDUSES

22. Töötajal on õigus taotleda oma ametikohale, töötingimustele, tehtud tööle ja töö tulemuslikkusele vastavaid palgatingimusi ja nende põhjendatud muutmist.

23. Töötajal on õigus tema nõudmisel saada igakuiselt rahandusosakonnast teatis talle arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude ja juurdemaksete), samuti palgast kinni peetud summade ja makstud maksude kohta.

24. Töötajal on õigus saada informatsiooni palgakorralduse ja oma palgatingimuste kohta personaliosakonna vastava pädevusega ametiisikult.

25. Töötajal on õigus saada selgitusi palgatingimuste ning määratud lisatasu kohta vastava ettepaneku teinud ametiisikult (struktuuriüksuse juht, töö vahetu korraldaja).

26. Töötajal on õigus esitada oma palgatingimuste ja palgaeeskirja punktis 25 toodud korras saadud selgitustega mittenõustumisel põhjendatud avaldus personaliosakonna juhatajale, kes annab selgituse kahe nädala jooksul avalduse esitamise päevast arvates.

27. Personaliosakonna juhataja antud selgitusega mittenõustumisel on töötajal õigus esitada põhjendatud avaldus rektorile palgatingimuste täiendavaks läbivaatamiseks.

 

VI. AMETIISIKU VASTUTUS JA KOHUSTUSED PALGAKORRALDUSEL

28. Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksuse töötajate palgatingimuste kindlaksmääramise vastavuse eest palgaeeskirjale.

29. Struktuuriüksuse juht peab kasutama üksuse palgafondi otstarbekalt, kandes selle omavolilise ülekulutamise eest õigusaktides ette nähtud vastutust.

30. Dekaan kontrollib teaduskonna palgafondi kasutamist ja vastutab selle sihipärase kasutamise eest.

31. Finantsdirektor korraldab struktuuriüksuse palgafondi kasutamise järelevalve.

32. Personaliosakond vastutab palgakorraldusega seotud küsimuste juriidiliselt korrektse lahenduse eest.

33. Rahandusosakond vastutab palga arvestamise õigsuse ja tähtajalise väljamaksmise eest .

 

 

 

 

Lisa 1

KINNITATUD

_______ 2001 käskkirjaga nr ______

 

AMETIKOHA LIIK JA PALGAASTE

Ametikoha liik

Ametikoht/ametinimetus

Palgaaste

A. Õppejõud

 

 

1. professor

10

2. dotsent

9

3. lektor, vanemassistent

7

4. assistent, õpetaja

6

B. Teadustöötaja

 

 

1. vanemteadur

9

2. teadur

7

C. Juht

 

vastutusala juht

prorektor, vastutusala direktor

10

asutuse juht

kolledži, raamatukogu, tehnoloogiakeskuse, füüsika instituudi, mereinstituudi direktor

9-10

muu asutuste juht

8

üksuse juht

vastutusala juhile vahetult alluva osakonna juhataja

9

üle 50 töötajaga struktuuriüksuse sisese üksuse juht, dekanaadi juhataja

7-8

alla 50 töötajaga struktuuriüksuse sisese üksuse juht

6-7

D. Spetsialist

 

peaspetsialist

akadeemiline sekretär, allüksuse juhtiv spetsialist, rektori/ prorektori/ vastutusala direktori abi, jurist, peaenergeetik, peainsener, peakontrolör, peamehhaanik, pearaamatupidaja, valdkonna/eriala peaspetsialist, projektijuht, botaanik

6-8

spetsialist

administraator, aednik, arvutigraafik, arvutispetsialist, bibliograaf, elektroonik, farmatseut, fotograaf, haldusjuht, helitehnik, insener, instruktor, jurist, kartograaf, keemik, konstruktor, konsultant, kontrolör, koordinaator, kunstnik, kuraator, laborant, metoodik, museoloog, nõustaja, patentoloog, programmeerija, projektijuht, proviisor, raamatukoguhoidja, raamatupidaja, referent, restauraator, spetsialist, statistik, süsteemiadministraator, tehnik, tehnoloogiaspetsialist, toimetaja, töödejuhataja, varahoidja, ökonomist

4-5

E. Ametnik

 

arvepidaja, arvutioperaator, asjaajaja, dispetšer, infosekretär, joonestaja, kassapidaja, laohoidja, laojuhataja, ostujuht, postisekretär, raamatukoguhoidja, raamatupidaja, sekretär, ülikooli esindaja, vastutav sekretär

3-5

F. Teenindaja

bussijuht, einelauamüüja, ettekandja, giid, hooldaja, klienditeenindaja, kokk, komandant, kondiiter, majajuhataja, müüja, pagar, (paljundus)operaator, perenaine, sõiduautojuht

2-3

G. Oskustööline

 

autojuht, autokraanajuht, autolukksepp, desinfektor, ehitustööline, elektrik, freesija, haljastustööline, keevitaja, keskküttekütja, klaasipuhuja, kompressormasinist, köitja, laudsepp, liftimehhaanik, lukksepp, maaler, meister, plekksepp, preparaator, puusepp, remonditööline, sadulsepp, sanitaartehnik, taksidermist, tisler, traktorist, treial, veoautojuht

2-4

H. Abipersonal

 

 

 

abitööline, kojamees, koristaja, köögitööline, kütja, laotööline, majahoidja, muuseumiteenija, nõudepesija, riidehoidja, transporttööline, tööline, uksehoidja, valvur

1

Lisa 2

KINNITATUD

_____ 2001 käskkirjaga nr ______

 

 

PALGAASTMETE MIINIMUMPALGAMÄÄRAD

 

 

Palgaaste

Miinimumkuu-palgamäär

Miinimumtunni-

palgamäär

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1600

2000

2800

3700

4800

6250

7500

9000

11250

15000

9,40

11,80

16,50

21,70

28,20

36,70

44,10

52,90

66,10

88,10

 

 

Lisa 3

KINNITATUD

______ 2001 käskkirjaga nr ______

 

 

PALGAMÄÄRA SUURENDAVAD TERVIST KAHJUSTAVAD MÕJURID

 

 

Tervist kahjustavad mõjurid

Palgamäära

suurendamine (%)

1.Toksilised ained

1.1. I-II ohuklassi ained

1.2. III-IV ohuklassi ained

2. Tolm, valdavalt fibrogeense toimega

3. Ioniseeriv kiirgus

4. Tööruumi mikrokliima

4.1. Suhteline õhuniiskus 25% üle lubatud normi soojal aastaajal

4.2. Infrapunane (soojus-)kiirgus üle 140W/m²

5. Bioloogilised tegurid ja mikroorganismid

5.1. I, II ja III ohuklassi tegurid

5.2. Valgulised ja kehaomased ained (seerumid, vitamiinid, aminohapped jt)

5

10

10

10

10

5

10

10

 

 

 

 

Lisa 4

KINNITATUD

______ 2001 käskkirjaga nr ______

TARTU ÜLIKOOL

LISATASU MÄÄRAMINE KONFIDENTSIAALNE

Teen ettepaneku määrata lisatasu:

TÖÖTAJA

Ees- ja perekonnanimi

Ametikoht

Struktuuriüksuse nimetus

 

Lisatasu

lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest

preemia tööülesannete silmapaistvalt hea täitmise

eest

Summa (kroonides)

ühekordselt

igakuiselt ajavahemikul _________________________

Põhjendus (täiendavate tööülesannete või silmapaistvalt hea töö kirjeldus)

 

 

 

 

 

 

Struktuuriüksuse juhi nimi

Finantsallikas

Ametikoht

Finantsallika käsutaja nimi, allkiri

______________________________ __________ 200__. a.

(struktuuriüksuse juhi allkiri; kuupäev)

LISATASU MÄÄRAMINE

määrata mitte määrata

Tööandja esindaja nimi, ametikoht

 

______________________________ __________ 200__. a.

(tööandja esindaja allkiri; kuupäev)

Täidetud vorm saata personaliosakonda

Lisatasu määramine on õigusaktidega

kooskõlas ei ole kooskõlas

Vastuolu

Personaliosakonna spetsialist ___________________________________ (allkiri, kuupäev)

Kooskõlastatud vorm saadetakse rahandusosakonda

Koopia: allüksusele

Kooskõlastamata vorm koos eriarvamusega tagastatakse ettepaneku tegijale.

Lisa 5

KINNITATUD

______ 2001 käskkirjaga nr _______

TARTU ÜLIKOOL

LISATASU MÄÄRAMINE (eritingimustes tehtud töö eest)

Palun määrata ja arvutada lisatasu ____________________________________ töötaja(te)le

(struktuuriüksus)

alates _________________ kuni __________________ eritingimustes tehtud töötundide eest:

TÖÖTAJA

ees- ja perekonnanimi

Ametikoht

Üle-tunde

Õhtune aeg

Öö-aeg

Puhke-päev

Riigi-püha

1.

2.

3.

4.

5.

Töötaja(te)le makstakse:

Ületundide tegemise eest. (tunnitasumäär ja lisatasu

50% tunnitasumäärast töötunni eest);

Töötamise eest õhtusel (lisatasu 10% töötunni eest) ja

ööajal (20%) vahetuste ajakava alusel;

Töötamise eest graafikuväliselt puhkepäeval

(tunnitasumäär ja lisatasu 50% töötunni eest);

Töötamise eest riigipühal (lisatasu 100% töötunni

eest).

Märkusi:

Struktuuriüksuse juhi nimi

Finantsallikas

Ametikoht

Finantsallika käsutaja nimi, allkiri

______________________________ __________ 200__. a.

(struktuuriüksuse juhi allkiri, kuupäev)

LISATASU MÄÄRAMINE

määrata mitte määrata

Tööandja esindaja nimi, ametikoht

 

______________________________ __________ 200__. a.

(tööandja esindaja allkiri; kuupäev)

Täidetud vorm saata personaliosakonda

Lisatasu määramine on õigusaktidega

kooskõlas ei ole kooskõlas

Vastuolu

Personaliosakonna spetsialist ___________________________________ (allkiri, kuupäev)

Kooskõlastatud vorm saadetakse rahandusosakonda

Koopia: allüksusele

Kooskõlastamata vorm koos eriarvamusega tagastatakse ettepaneku tegijale.

Lisa 6

KINNITATUD

_______ 2001 käskkirjaga nr _____

AMETIKOHA HINDAMINE JA NÕUDED TÖÖTAJALE

Ametikoha liik: SPETSIALIST

Töö põhitunnused: spetsialisti tööülesanded hõlmavad koordineeritud arendustegevust ning igapäevaste mitmekesiste ülesannete iseseisvat lahendamist kindlas valdkonnas. Töö eesmärk on valdkonna arendamine ja/või protsesside juhtimine. Vajalikud on oskused uurida, dokumenteerida, analüüsida, probleeme ennetada ja lahendada, teha koostööd ja kõrgematel palgaastmetel valdkonda koordineerida/juhtida.

Palgaaste

8

7

6

5

4

Ametikoha liik

peaspetsialist

spetsialist

 

 

Töö tunnused

juhtimine

inimesed, protsessid ja ressursid

inimesed ja/või protsessid

inimesed ja/või protsessid

protsessid

protsessid

arendustegevus

põhiülesanne

põhiülesanne

oluline

oluline või kõrvalülesanne

kõrvalülesanne

vastutus

lõppvastutus, suur ulatus

lõppvastutus, keskmine ulatus

lõppvastutus, keskmine ulatus

jagatud

jagatud

järelevalve

vastutusvaldkondade ulatuses

vastutusvaldkondade ulatuses

vastutusvaldkondade ulatuses

piiratult

piiratult

mõju ulatus

üleülikooliline ja ülikooliväline

üleülikooliline ja ülikooliväline

üleülikooliline või lokaalne

lokaalne

lokaalne

ülesannete keerukus, uudsus ja mitmekesisus

kõik nimetatud tunnused

kõik nimetatud tunnused

kõik nimetatud tunnused

vähemalt kaks nimetatud tunnust

vähemalt üks nimetatud tunnus

iseseisvus

suur

suur

keskmine

keskmine

keskmine

Nõuded töötajale

haridus ja

oskusteave

teaduskraad;

kõrgharidus ja erialase töö kogemus 5 a

teaduskraad;

kõrgharidus ja erialase töö kogemus 5 a

kõrgharidus ja erialase töö kogemus 3 a

kesk(eri)haridus ja erialase töö kogemus 3 a/vastav väljaõpe

kesk(eri)haridus ja erialase töö kogemus 3 a/vastav väljaõpe

oskused

väga hea võõrkeel(t)eoskus*

väga hea võõrkeel(t)eoskus*

väga hea võõrkeel(t)eoskus*

hea võõrkeel(t)eoskus*

hea võõrkeel(t)eoskus*

hea arvutioskus**

hea arvutioskus**

hea arvutioskus**

hea arvutioskus**

hea arvutioskus**

väga head koostöö- ja suhtlemisoskused

väga head koostöö- ja suhtlemisoskused

väga head koostöö- ja suhtlemisoskused

head koostöö- ja suhtlemisoskused

head koostöö- ja suhtlemisoskused

* olenevalt tööülesannetest peaspetsialisti astmetel esimene võõrkeel soovitavalt kõrgtasemel, teine kesktasemel; spetsialisti astmetel esimene võõrkeel kesktasemel, teine algtasemel.

** olenevalt tööülesannetest infotehnoloogia ja ühiskond (AO1 tasemel), arvuti kasutamine ja failisüsteemid (AO2 tasemel), tekstitöötlus (AO3 tasemel), tabelarvutus (AO4 tasemel), andmebaasid (AO5 tasemel), joonistus- ja esitlustarkvara (AO6 tasemel), andmevõrgud ja internet (AO7 tasemel).

 

 

Lisa 7

KINNITATUD

______ 2001 käskkirjaga nr ______

AMETIKOHA HINDAMINE JA NÕUDED TÖÖTAJALE

 

Ametikoha liik: AMETNIK

Töö põhitunnused: ametniku töö hõlmab igapäevaste, korduva iseloomuga, suhteliselt lihtsate, vähese või keskmise uudsuse ja mitmekesisusega ülesannete iseseisvat lahendamist. Töö eesmärk on tagada kindlapiirilise protsessi kulgemine või funktsiooni toimimine. Ametikohal täidetavad tööülesanded on seotud informatsiooni kogumise, salvestamise ja töötlemisega, kantselei-, sekretäritöö või finantsoperatsioonidega, infoteenindusega, ürituste korraldamisega. Tööülesannete edukaks täitmiseks on vajalikud täpsus, korrektsus, suhtlemisoskused, arvuti- ja võõrkeel(t)eoskus ning kesk(eri)haridus ja erialase töö kogemus/vastav väljaõpe.

Palgaaste

5

4

3

Ametikoha liik

ametnik

Töö tunnused

kolleegide juhendamine

töö korraldamine/koordineerimine

-

-

klientide juhendamine

oluline

oluline või väheoluline

väheoluline

töö pingelisus

varieeruv

varieeruv

madal

ülesannete keerukus, uudsus ja mitmekesisus

keskmine

keskmine või madal

madal

tegutsemisvabadus

keskmine

keskmine või madal

madal

Nõuded töötajale

haridus

oskusteave

kesk(eri)haridus ja erialase töö kogemus/vastav väljaõpe

kesk(eri)haridus ja erialase töö kogemus/vastav väljaõpe

kesk(eri)haridus

oskused

hea võõrkeel(t)eoskus*

hea võõrkeel(t)eoskus*

piisav võõrkeel(t)eoskus*

hea arvutioskus**

hea arvutioskus**

piisav arvutioskus**

head koostöö- ja suhtlemisoskused

head koostöö- ja suhtlemisoskused

piisavad koostöö- ja suhtlemisoskused

* olenevalt tööülesannetest esimene võõrkeel soovitavalt kesktasemel, teine algtasemel.

** olenevalt tööülesannetest infotehnoloogia ja ühiskond (AO1 tasemel), arvuti kasutamine ja failisüsteemid (AO2 tasemel), tekstitöötlus (AO3 tasemel), tabelarvutus (AO4 tasemel), andmebaasid (AO5 tasemel), joonistus- ja esitlustarkvara (AO6 tasemel), andmevõrgud ja internet (AO7 tasemel).

Lisa 8

KINNITATUD

____ 2001 käskkirjaga nr _____

 

AMETIKOHA HINDAMINE JA NÕUDED TÖÖTAJALE

Ametikoha liik: TEENINDAJA

Töö põhitunnused: teenindaja töö hõlmab korduva iseloomuga teenuste osutamist majapidamise, hoolduse, toitlustuse, kaubanduse jmt alal. Tööülesanded on suhteliselt lihtsad, vähese uudsuse ja mitmekesisusega. Töö eesmärk on tagada kehtestatud standardile vastava teenuse osutamine. Tööülesannete edukaks täitmiseks on vajalikud suhtlemisoskused, täpsus, korrektsus, arvuti- ja võõrkeel(t)eoskus ning kesk(eri)haridus ja erialase töö kogemus/vastav väljaõpe.

Palgaaste

3

2

Ametikoha liik

teenindaja

Töö tunnused

kolleegide juhendamine

töö korraldamine/koordineerimine

-

töö pingelisus

varieeruv

madal

ülesannete keerukus, uudsus ja mitmekesisus

keskmine või madal

madal

tegutsemisvabadus

keskmine või madal

madal

Nõuded töötajale

haridus

oskusteave

erialane kutseharidus; keskharidus ja erialase töö kogemus/vastav väljaõpe

erialane kutseharidus; keskharidus ja erialase töö kogemus/vastav väljaõpe

oskused

hea võõrkeel(t)eoskus*

hea võõrkeel(t)eoskus*

piisav arvutioskus**

piisav arvutioskus**

väga head koostöö- ja suhtlemisoskused

head koostöö- ja suhtlemisoskused

* olenevalt tööülesannetest esimene võõrkeel soovitavalt kesktasemel, teine algtasemel.

** olenevalt tööülesannetest infotehnoloogia ja ühiskond (AO1 tasemel), arvuti kasutamine ja failisüsteemid (AO2 tasemel), tekstitöötlus (AO3 tasemel), tabelarvutus (AO4 tasemel), andmebaasid (AO5 tasemel), joonistus- ja esitlustarkvara (AO6 tasemel), andmevõrgud ja internet (AO7 tasemel).

 

Lisa 9

KINNITATUD

______ 2001 käskkirjaga nr ______

AMETIKOHA HINDAMINE JA NÕUDED TÖÖTAJALE

 

Ametikoha liik: OSKUSTÖÖLINE

Töö põhitunnused: oskustööliste töö hõlmab korduva iseloomuga, suhteliselt lihtsate, keskmise või vähese uudsuse ja mitmekesisusega ülesannete iseseisvat täitmist. Töö eesmärk on kindlate tööde tegemine/tööoperatsioonide sooritamine kvaliteetselt ja õigeaegselt. Tööülesannete edukaks täitmiseks on vajalikud täpsus, korrektsus ja erialased oskused.

Palgaaste

4

3

2

Ametikoha liik

oskustööline

Töö tunnused

kolleegide juhendamine

töö korraldamine või koordineerimine

-

-

töö pingelisus

varieeruv

varieeruv

madal

ülesannete keerukus, uudsus ja mitmekesisus

keskmine või madal

madal

madal

tegutsemisvabadus

keskmine

madal

madal

Nõuded töötajale

haridus ja

oskusteave

erialane kutseharidus; keskharidus ja erialase töö kogemus/vastav väljaõpe

erialane kutseharidus; keskharidus ja erialase töö kogemus/vastav väljaõpe

erialane kutseharidus; keskharidus ja erialase töö kogemus/vastav väljaõpe