TARTU ÜLIKOOLI NÕUKOGU

MÄÄRUS nr 7

Tartu, 02. juuni 2000
Õppekorralduseeskiri

Võetud vastu Tartu Ülikooli nõukogu poolt Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punkti 4 alusel.


 


SISUKORD                                                                                       PUNKTID

I. Üldsätted                                                                                         1-4

II. Õppekorralduse üldised alused

II. 1. Õppevorm ja õppesüsteem                                                5-8
II. 2. Õppekava                                                                         9-13
II. 3. Õppeained                                                                        14-21

II. 4. Õppeastmed                                                                      22

II. 4.1. Diplomiõpe                                                           23-26

II. 4.2. Bakalaureuseõpe                                                   27-34

II. 4.3. Õpetajakoolitus                                                     35-41

II. 4.4. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe                        42

II. 4.5. Residentuur                                                           43

II. 4.6. Magistriõpe                                                           44-54

II. 4.7. Doktoriõpe                                                           55-65

III. Õppekohtade liigitus ja õppijate staatus
III. 1. Õppekohtade liigitus                                                         66-68
III. 2. Õppija staatus
III. 2.1. Immatrikuleerimine                                               69-72

III. 2.2. Riigieelarvevälisel õppekohal õppimine                 73-76

III. 2.3. Kaugõppe teel õppimine                                      77-79

III. 2.4. Eksternina õppimine                                             80-85

III. 2.5. Külalisüliõpilasena õppimine                                 86-96

III. 2.6. Välismaal õppimine                                              97-104

III. 2.7. Akadeemiline puhkus                                           105-113

III. 2.8. Õpingute pikendamine                                         114-117

III. 2.9. Õpingute lõpetamine ja eksmatrikuleerimine         118-126

III. 2.10. Reimmatrikuleerimine                                         127-130
 

III. 3. Vabanenud õppekohtade täitmine                                      131-138
IV. Õppetöö korraldus
IV. 1. Õppetöö vormid                                                               139-144
IV. 2. Tunniplaan                                                                        145-153
IV. 3. Õppeainetele ja eksamitele/arvestustele registreerumine     154-165
IV. 4. Teadmiste kontroll ja hindeskaala                                      166-172
IV. 4.1. Eksamid ja arvestused                                          173-185

IV. 4.2. Kaitsmised                                                           186-198

IV. 4.3. Hindamise skaala                                                  199-202
 

IV. 5. Õpetamise ja ainekursuste hindamine                                  203-205
V. Üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused
V. 1. Üliõpilasnõustamine                                                            206-207
V. 2. Õppestipendium                                                                 208-210
V. 3. Edasijõudmine õppetöös                                                     211-212
V. 4. Akadeemilised tavad                                                          213-216
V. 5. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine           217-221
VI. Rakendussätted
VI. 1. Internatuur                                                                         222-223
VI. 2. Vabakuulaja                                                                      224-225
VI. 3. Õppekulude hüvitamine                                                      226
VI. 4. Õpingute pikendamine                                                       227
VI. 5. Hindamissüsteemi rakendamine                                          228-230
VI. 6. Eeskirja rakendamine                                                         231-232
VII. Register


I. Üldsätted

1. Õppekorralduseeskiri on Tartu Ülikoolis (edaspidi ülikool) tasemeõppe õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument. Õppekorralduseeskirjas sätestatakse statsionaarse ja kaugõppe üldnõuded, õppejõudude ja üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused, üliõpilaste immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, reimmatrikuleerimise ja akadeemilise puhkuse kord, eksternina eksamite ja arvestuste sooritamise ning diplomi-, bakalaureuse, magistri- ja doktoritööde kaitsmise kord ning muud õppetööga seotud üldreeglid.

2. Ülikooli nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju. Teaduskonna nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju oma teaduskonda puudutavates küsimustes. Teaduskonna nõukogul ei ole õigust õppekorralduseeskirjaga talle pandud õigusi ja kohustusi delegeerida osakonna või instituudi nõukogule. Kolledži nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju oma kolledžit puudutavates küsimustes.

3. Õppekorralduseeskirjaga õppeprorektorile antud õigusi omab ja kohustusi täidab kaugõppe üliõpilaste puhul avatud ülikooli prorektor.

4. Õppekorralduseeskirjaga dekaanile antud õigusi omab ja kohustusi täidab kolledžis direktor.

     
II. Õppekorralduse üldised alused
     
    II. 1. Õppevorm ja õppesüsteem
5. Õpe toimub statsionaarselt, kaugõppe teel ja eksternina. Õppetöö tulemustele esitatavad nõuded ning lõpetamisel antav diplom ei sõltu kasutatud õppevormist.

6. Õppetöö toimub aine- ja kursusesüsteemis.

7. Ainesüsteem on õppesüsteem, kus üliõpilane läbib õppeaineid vabalt valitud järjekorras enda poolt igaks semestriks koostatud õpingukava alusel, arvestades õppekavaga kehtestatud eeldusainete nõudeid. Õpingukava on üliõpilase poolt semestriks koostatud aineplaan, moodustudes õppeainetest, millele üliõpilane on selleks semestriks registreerunud.

8. Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus üliõpilane läbib õppeaineid õppekavas kehtestatud järjekorras, nii et tema üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õppeainete omandamist ja vastavate arvestuste ning eksamite sooritamist eelnevalt määratud eksamisessiooni vältel. Kursusesüsteem kehtib arstiteaduskonna põhiõppes ja residentuuris.

     
    II. 2. Õppekava
9. Õppetöö toimub õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab õppeastme nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu ja mahu, õppeainete valiku võimalused ja tingimused, erialad, millele õppekava raamides võib spetsialiseeruda, antavate kraadide, diplomite ja kutsetunnistuste nimetused ning lõpetamiseks esitatavad nõuded.

10. Nominaalne õppeaeg on õppekava täitmiseks ettenähtud arvestuslik aeg. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 40 ainepunkti.

11. Õppekava raamides valib üliõpilane ühe peaaine, mis määrab antava kraadi (eriala) nimetuse.

12. Õppekava avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise korra kehtestab ülikooli nõukogu.

13. Õppekavade nomenklatuuri ja antavate kraadide nimetused kinnitab ülikooli nõukogu.

     
    II. 3. Õppeained
14. Õppeaine on teatud konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste ja oskuste hulk, mille omandamist kontrollitakse eksamite ja arvestustega ning kaitsmistel. Õppeainet võib õpetada erinevates õppetöö vormides.

15. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. Kohustuslik aine on õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb tingimata omandada. Valikaine on üliõpilase poolt õppekava täitmiseks õppekavaga määratud õppeainete hulgast iseseisvalt valitud õppeaine. Vabaaine on üliõpilase poolt õppekava täitmiseks iseseisvalt väljastpoolt oma pea- või kõrvalainet valitud õppeaine oma ülikoolist või mõnest muust ülikoolist.

16. Põhiõppe üliõpilasel on õigus õppida vabaaineid 10 % õppekava ainepunktide kogumahust.

17. Ülikooli õppeained on registreeritud õppeaineregistris vastavalt rektori poolt kehtestatud õppeaineregistri statuudile.

18. Iga õppeaine kohta on olemas õppeainet õpetava õppejõu poolt koostatud, tema poolt allkirjastatud ja dateeritud aineprogramm. Aineprogramm on kättesaadav vastavas osakonnas/instituudis/kliinikus/kolledžis ning selle allüksuse veebilehel õppeaine toimumisele eelneval semestril vähemalt kaks kuud enne semestri arvestuslikku lõppu. Õppejõud annab aineprogrammi üliõpilastele õppeaine õppetöö alustamisel, misjärel aineprogrammi enam muudatusi ei tehta.

19. Aineprogrammis sisaldub aine kood, nimetus, aine sisu lühikirjeldus, vastutava õppejõu nimi, aine maht, eeldustingimused, osalejate piirarv, auditoorse töö ajakava, loengute, seminaride ja praktiliste tööde teemade loetelu, soovitatava kirjanduse loetelu, teadmiste kontrolli vormid (eksam või arvestus, suuline või kirjalik, kontrolltööd, referaadid jm) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused. Aineprogrammis näidatakse, millise osa eksamihindest moodustavad jooksva kontrolli tulemused, mis on eksamile pääsemise eelduseks ja millised on võlgnevuste likvideerimise võimalused.

20. Õppeaine omandamise korral saab üliõpilane ainepunkte. Ainepunkt (AP) on õppetöö mahu ühik, millele vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase tööd, millesse on arvestatud auditoorne ja iseseisev töö ning teadmiste kontroll.

21. Varasemaid ja mujal sooritatud õpinguid tunnustab ülikool individuaalse hindamise korras. Tunnustamist taotlev üliõpilane esitab vormikohase taotluse vastava teaduskonna osakonna/instituudi/kliiniku juhatajale või kolledži direktorile. Tunnustamise või mittetunnustamise otsustab dekaan tunnustamisele esitatud õppeaine(te) profiilile vastava õppejõu nõusolekul. Vajaduse korral moodustab dekaan varasemate ja mujal sooritatud õpingute tunnustamiseks hindamiskomisjoni. (Külalisüliõpilasena sooritatud ainete arvestamist vt p 92.)

     
    II. 4. Õppeastmed
22. Õpe ülikoolis toimub põhiõppes (üldnimetus diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppele), magistri- ja doktoriõppes. Lisaks erialasele ettevalmistusele toimub ettevalmistus õpetajakutse ja eriarsti kutse saamiseks.
     
      II. 4.1. Diplomiõpe
23. Diplomiõpe on kutsesuunitlusega õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldhariduslikku baasi, süvendab kutsealaseid oskusi ja omandab teadmised valitud erialal töötamiseks.

24. Diplomiõppe maht on 120 - 160 AP. Diplomiõpe lõpeb diplomitöö kaitsmisega.

25. Diplomiõppe lõpetanu võib jätkata õpinguid akadeemilise kraadi saamiseks

25.1. üleminekuõppekava järgi,

25.2. liitudes lähedase eriala bakalaureuse õppekavaga;

25.3. astudes magistriõppesse või õpetajakoolitusse kui tema kvalifikatsioon tunnustatakse teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu poolt bakalaureusetasemele vastavaks. Vajadusel on õigus nõuda erialaeksami sooritamist teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu kehtestatud korras.

26. Diplomiõppe õppekava täitnule antakse diplomiõppe diplom ja akadeemiline õiend.
     
      II. 4.2. Bakalaureuseõpe
27. Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikku baasi, arendab teoreetilisi teadmisi ja oskusi tööks valitud alal ja edasiõppimiseks.

28. Bakalaureuseõppe maht on 120 – 160 AP, mis jaguneb järgmiselt:

28.1. peaaine üle 50 % õppekava mahust

28.2. kõrvalaine(d)

28.3. vabaained 10 %

29. Bakalaureuseastmes võib peaaine olla liigendatud alam-, kesk- ja ülemastmeks. Järgmise astme alustamise tingimuseks on eelmise astme läbimine.

30. Peaaine on õppekavas määratud õppeainete kogum, mis määrab antava kraadi (eriala) nimetuse. Peaaine koosneb kohustuslikest õppeainetest, valikainetest ja bakalaureusetööst.

31. Kõrvalaine on õppeainete kogum, mida üliõpilasel on õigus valida peaaine kõrvale õppekavas määratud tingimustel. Kõrvalaine koosneb kohustuslikest õppeainetest ja valikainetest. Kõrvalaine võib olla mõni teine peaaine alam- või keskastmes.

32. Peaaine maht ja koosseis ning kõrvalaine(te) maht ja valikutingimused määratakse täpsemalt õppekavas.

33. Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureusetöö kaitsmisega ja vastavalt erialale kas baccalaureus artiumi või baccalaureus scientiarumi kraadi saamisega.

34. Bakalaureuseõppekava täitnule antakse bakalaureuse diplom ja akadeemiline õiend.

     
      II. 4.3. Õpetajakoolitus
35. Õpetajakoolituse nõuded on sätestatud ülikooli nõukogu poolt kehtestatud õpetajakoolituse raamnõuetes.

36. Õpetajakutset saab omandada:

    36.1. põhikooli õpetaja ettevalmistusena diplomiõppes;

    36.2. bakalaureuseastmele järgnevas õpetajakoolituses;

    36.3. erialase õppega samaaegselt.

37. Õpetajakoolitust korraldavad teaduskonnad koostöös pedagoogikaosakonnaga.

38. Õpetajakutset on võimalik omandada ühel põhierialal ja ühel või enamal lisaerialal. Lisaerialal õpetajakutse omandamise eeltingimuseks on ainealane ettevalmistus õppekavas nõutud mahus.

39. Õpetajakutse omandamiseks vajaliku õpetajakoolituse maht on 40 AP.

40. Õpetajakoolituse lõpus tuleb kaitsta lõputöö pedagoogikast või ainedidaktikast. Paralleelse erialaste ja kutseõpingute läbimise korral on õpetajakoolituse lõputööd lubatud kaitsta pärast bakalaureusetöö kaitsmist.

41. Õpetajakoolituse õppekava täitnule antakse õpetaja kutsetunnistus, kus on näidatud kooliaste ja aine(d), mida on õigus koolis õpetada, ning akadeemiline õiend.

     
      II. 4.4. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe
42. Arstiteaduskonnas on esimeseks kõrgharidusastmeks kuueaastane põhiõpe arstiteaduse ning viieaastane põhiõpe hambaarstiteaduse ja proviisori erialal. Õppekava täitnule antakse arsti, hambaarsti või proviisori diplom ja akadeemiline õiend.
     
      II. 4.5. Residentuur
43. Residentuur on arsti- või hambaarstiõppele järgnev kolme- kuni viieaastane õpe ühel arsti või hambaarsti erialal. Pärast lõpueksami sooritamist antakse residentuuri õppekava täitnule eriarsti kutsetunnistus.
     
      II. 4.6. Magistriõpe
44. Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid oskusi.

45. Magistriõppe maht on 40 – 80 AP, sealjuures koos bakalaureuseõppega mitte vähem kui 200 AP.

46. Magistrandile määratakse teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu otsusega juhendaja(d). Juhendaja ülesanne on magistrandi nõustamine õpingukava koostamisel ja magistritöö teema formuleerimisel. Juhendaja konsulteerib magistranti regulaarselt uurimistöös ja magistritöö koostamisel ning jälgib tema õpingukava täitmist.

47. Magistrandi juhendajaks määratakse doktorikraadi või tasemelt sellele vastava kraadiga õppejõud või teadur, kes töötab ülikoolis töölepingu alusel. Erandina võib määrata juhendajaks magistrikraadiga õppejõu või teaduri.

48. Vajadusel võib magistrandile määrata kaasjuhendaja, kes ei pea olema ülikooliga seotud töölepingu kaudu.

49. Magistrandi juhendaja määramisel arvestatakse avaldatud publikatsioone, teadusprojektide täitmist ning varasema juhendamise tulemuslikkust.

50. Magistrante atesteeritakse iga semestri lõpus, hinnates õppekava täitmist. Atesteerimise korra kehtestab teaduskonna nõukogu.

51. Magistrikraadi andmise õigused, nõuded magistrikraadi saamiseks ning magistritöö kaitsmise korra sätestavad ülikooli nõukogu poolt kehtestatud teadus- ja kutsekraadide põhimäärused.

52. Magistrikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks.

53. Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmisega ja vastavalt erialale magister theologiae, magister iurise, magister artiumi, magister scientiarumi või vastava eriala kutsemagistri kraadi saamisega.

54. Magistriõppekava täitnule antakse magistridiplom ja akadeemiline õiend.

     
      II. 4.7. Doktoriõpe
55. Doktoriõpe on akadeemilise õppe kolmas aste, mille eesmärk on viia doktorandi teadmised ja oskused valitud erialal iseseisva professionaali tasemele.

56. Doktoriõppe maht on 160 AP.

57. Doktorandile määratakse teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu otsusega juhendaja(d). Juhendaja ülesanne on doktorandi nõustamine õpingukava koostamisel ja doktoritöö teema formuleerimisel. Juhendaja konsulteerib doktoranti regulaarselt uurimistöös ja doktoritöö koostamisel ning jälgib tema õpingukava täitmist.

58. Doktorandi juhendajaks määratakse doktorikraadi või tasemelt sellele vastava kraadiga professor, dotsent või vanemteadur, kes töötab töölepingu alusel ülikoolis.

59. Vajaduse korral võib doktorandile määrata kaasjuhendaja, kes ei pea olema ülikooliga seotud töölepingu kaudu.

60. Doktorandi juhendaja määramisel arvestatakse avaldatud publikatsioone, teadusprojektide täitmist ning varasema juhendamise tulemuslikkust.

61. Doktorante atesteeritakse iga õppeaasta viimase kuu jooksul, hinnates õppekava täitmist. Atesteerimise korra kehtestab teaduskonna nõukogu.

62. Doktorikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks.

63. Doktorikraadi andmise õigused, nõuded doktorikraadi saamiseks ning doktoritöö kaitsmise korra sätestavad ülikooli nõukogu poolt kehtestatud teadus- ja kutsekraadide põhimäärused.

64. Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaistmisega ja doctor theologiae, doctor iurise, doctor medicinae, doctor pharmaciae, doctor philosophiae või vastava eriala kutsedoktori kraadi saamisega.

65. Doktoriõppekava täitnule antakse doktoridiplom ja akadeemiline õiend.

     
III. Õppekohtade liigitus ja õppijate staatus
     
    III. 1. Õppekohtade liigitus
66. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise planeerimise ühik.

67. Õppekohad jagunevad vastavalt haridusteenuse osutamiseks vajalike ülikoolipoolsete kulutuste katmise allikale:

    67.1. riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoht e riigieelarveline õppekoht;

    67.2. väljaspool riiklikku koolitustellimust loodud õppekoht e riigieelarveväline õppekoht.

68. Ülikooli nõukogu kinnitab moodustatavate õppekohtade piirarvud (riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad kokku) erialati kõikides õppeastmetes.
     
    III. 2. Õppija staatus
     
      III. 2.1. Immatrikuleerimine
69. Immatrikuleerimine tähendab üliõpilaste nimekirja arvamist. Üliõpilaseks immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppe lõpukuupäev vastavalt antud õppekava nominaalõppeajale.

70. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud ühele riikliku koolitustellimuse õppekohale. Riiklik koolitustellimus on ülikoolis vastuvõtuarvuga määratud õppekohtade arv diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, õpetajakoolituses ja residentuuris, mille kulud kaetakse riigieelarvest nominaalse õppeaja kestel.

71. Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppeainetele mitteregistreerunud mistahes õppeastme 1. aasta statsionaarse üliõpilase eksmatrikuleerimisel võib vabanenud õppekohale immatrikuleerida samal aastal kandideerinute seast paremusjärjestuse alusel uue isiku.

72. Õppeaasta kestel võib immatrikuleerida väliskülalisüliõpilasi ning vabade õppekohtade olemasolul õppekorralduseeskirja punktis 135 määratud isikuid.

     
      III. 2.2. Riigieelarvevälisel õppekohal õppimine
73. Ülikool võib riigieelarveväliseid õppekohti moodustada kõigis õppeastmetes ja –vormides. Õppetöö toimub samadel alustel riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate üliõpilastega.

74. Riigieelarvevälise õppekoha tellijaks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Ülikooli ja tellija suhted määratakse omavahelise lepinguga.

75. Riigieelarvevälise õppekoha hinna kehtestab rektor dekaanide ettepanekute alusel igaks õppeaastaks. Kaugõppes võivad dekaanid selle alusel kehtestada ainepunkti hinna.

76. Riigieelarvevälistel õppekohtadel õppijad võivad kandideerida vabanenud riigieelarvelistele õppekohtadele.

     
      III. 2.3. Kaugõppe teel õppimine
77. Kaugõpe on õppevorm, kus ei ole vajalik üliõpilase igapäevane osavõtt õppetööst, õppetöö toimub sessiooniti, informatsiooni-kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel ja suures osas iseseisvalt.

78. Ülikool võib lubada oma õppekavu täita kaugõppe vormis. Vastava otsuse teeb ülikooli nõukogu teaduskonna nõukogu ettepanekul.

79. Kaugõpe toimub avatud ülikooli raames ja reeglina riigieelarvevälisel õppekohal.

     
      III. 2.4. Eksternina õppimine
80. Eksternina eksamite ja arvestuste sooritaja ning diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö kaitsja ei ole üliõpilane.

81. Eksternina eksamite ja arvestuste sooritamiseks võib registreeruda

    81.1. põhiõppe tasemele isik, kes on täitnud vähemalt 50% Tartu Ülikooli vastavast õppekavast;

    81.2. magistri- või doktorikraadi taotleja.

82. Eksternina eksamite ja arvestuste sooritamiseks ning diplomi- või bakalaureusetöö kaitsmiseks esitatakse dekaanile avaldus, milles on toodud sooritatavate õppeainete loend ning märgitud periood, mille vältel toimub eksamite ja arvestuste sooritamine ja/või diplomi- või bakalaureusetöö kaitsmine.

83. Eksterni avalduse alusel annab dekaan korralduse, kus märgitakse eksami/arvestuse sooritamise periood ning õppeteenustasu.

84. Ainepunkti hinna ja õppeteenustasust vabastamise põhimõtted kehtestab teaduskonna dekaan.

85. Eksternina magistri- või doktoritöö kaitsmine on reguleeritud ülikooli nõukogu poolt kehtestatud teaduskraadide ja kutsekraadide põhimäärustes.

     
      III. 2.5. Külalisüliõpilasena õppimine
86. Külalisüliõpilane on mõne teise Eesti ülikooli üliõpilane, kes on tulnud Tartu Ülikooli õppima üheks semestriks kuni õppeaastaks.

87. Väliskülalisüliõpilane on ülikooli kolmeks kuuks kuni õppeaastaks immatrikuleeritud Eestis alaliselt mitteelunev isik, kellele laienevad kõik ülikooli üliõpilase õigused ja kohustused.

88. Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Põllumajandusülikoolis ja Eesti Muusikaakadeemias külalisüliõpilasena õppimise võimaluse sätestab Eesti ülikoolide rektorite 17.09.1995 protokoll “Õppimine külalisüliõpilasena”. Külalisüliõpilase vastuvõtuks mõnest teisest kõrgkoolist annab nõusoleku teaduskonna dekaan.

89. Tartu Ülikooli üliõpilane, kes soovib õppida mõnes punktis 88 loetletud õppeasutuses semestri kuni õppeaasta, esitab avalduse vastuvõtva ülikooli nõusolekuga teaduskonna dekaanile. Avalduses märgitakse ained, mida soovitakse väljaspool Tartu Ülikooli läbida.

90. Avalduse alusel, millel on dekaani ja vastuvõtva ülikooli nõusolek, vormistatakse üliõpilane õppeprorektori korraldusega soovitud õppeasutuses õppijaks kindlaks ajavahemikuks.

91. Õppe- ja üliõpilasosakonnast väljastatakse hindamisleht ja korralduse koopia. Üliõpilane registreerub õppeasutuses, kus õppetöö toimub.

92. Õppeaja lõppedes esitab üliõpilane hindamislehe sooritatud arvestuste ja eksamite tulemustega teaduskonna dekanaati, kus need kantakse üliõpilase õpinguraamatusse ja kinnitatakse dekaani allkirjaga.

93. Teise õppeasutuse üliõpilane, kes soovib Tartu Ülikoolis õppida külalisüliõpilasena, taotleb oma avaldusele nõusolekut ülikooli vastava osakonna/instituudi/kliiniku juhatajalt või teaduskonna dekaanilt.

94. Pärast kodukõrgkoolilt nõusoleku saamist vormistatakse isik õppeprorektori korraldusega kindlaks ajavahemikuks Tartu Ülikooli külalisüliõpilaseks.

95. Külalisüliõpilasel on

    95.1. õigus osaleda õppetöös oma avaldusega piiritletud õppeainetes võrdväärselt Tartu Ülikooli üliõpilastega,

    95.2. õigus kasutada raamatukogu ja elada vabade kohtade olemasolul ühiselamus,

    95.3. kohustus täita ülikooli õppetöö korralduse ja sisekorra eeskirju.

96. Ülikoolil on
    96.1. õigus aineprogrammis piiratud osavõtjate arvu puhul eelistada Tartu Ülikooli üliõpilasi,

    96.2. õigus katkestada külalisüliõpilase õpe õppeprorektori korraldusega dekaani esildise alusel, kui külalisüliõpilane ei ole täitnud ülikooli õppekorralduse ja sisekorra eeskirju,

    96.3. kohustus luua külalisüliõpilasele tingimused tema avaldusega piiritletud õppeainete õppimiseks.
     
     

      III. 2.6. Välismaal õppimine
97. Üliõpilastel on võimalik õppida välismaal
    97.1. rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja ülikoolide stipendiaadina;

    97.2. üliõpilasvahetuse korras ülikoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;

    97.3. isiklikul initsiatiivil.

98. Välismaal õppimise otstarbekuse otsustab dekaan üliõpilase avalduse alusel.

99. Ülikoolide ja riikidevaheliste lepingute ja ülikoolile määratud stipendiumide alusel välismaal õppimist taotlevad üliõpilased osalevad ülikooli poolt korraldataval konkursil.

100. Ülikooli poolt korraldataval konkursil kandideerimiseks tuleb esitada

    100.1. avaldus rektori nimele koos välismaal õppimise põhjendusega ja dekaani nõusolekuga;

    100.2. võõrkeeleoskuse tõend;

    100.3. väljavõte õpinguraamatust;

    100.4. eriala õppejõu või juhendaja soovitus;

    100.5. teaduskonnas kooskõlastatud õpingukava (kui see on nõutud);

    100.6. vastuvõtva ülikooli nõusolek (kui see on nõutud).

101. Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse Tartu Ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks. Välismaal õppijaks vormistatakse dekaani korraldusega, kus näidatakse vastav ülikool ja sealõppimise periood.

102. Välismaal õppijaks arvatud üliõpilane täidab semestri õpingukava vastavas välisriigi ülikoolis ja tema õppeaeg välismaal oldud aja arvel ei pikene.

103. Välismaa ülikoolide juures sooritatud arvestusi ja eksameid tunnustatakse Tartu Ülikooli õppekava täitmisel punktis 21 sätestatud korras.

104. Põhiõppe esimesel semestril ei ole välismaal õppimine üldjuhullubatud. Erandid otsustab õppeprorektor.

     
      III. 2.7. Akadeemiline puhkus
105. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustusest.

106. Akadeemilist puhkust võimaldatakse üks kord igas õppeastmes kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul.

107. Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust lisaks kuni kaks aastat lühima perioodiga üks semester. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab üliõpilane teda raviva arsti (meditsiiniasutuse) tõendi.

108. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel on üliõpilasel õigus saada üks aasta akadeemilist puhkust lisaks (aluseks kutse kaitseväe tegevteenistusse).

109. Üliõpilasel on õigus taotleda akadeemilist puhkust lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

110. Esimese semestri põhiõppe üliõpilasele antakse akadeemilist puhkust ainult tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või alla kolmeaastase lapse hooldamisel.

111. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega, mis on esitatud teaduskonna dekaani nimele. Akadeemiline puhkus ja sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse dekaani korraldusega.

112. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad ülikooli üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.

113. Akadeemilisel puhkuse ajal ei viida üliõpilasi üle järgmisele aastale. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.

     
      III. 2.8. Õpingute pikendamine
114. Kui riigieelarvelise üliõpilase nominaalse õppeaja lõpukuupäev möödub, võib ta jätkata õppimist riigieelarvelisel õppekohal vastavalt punktile 115, hüvitades ülikooli nõudel õppekulud ülikooliseaduses sätestatud tingimustel. Õppekulude hüvitamise korra kehtestab rektor.

115. Õpingute pikendamist (õppe lõpukuupäeva edasilükkamist) akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võib lubada bakalaureuse-, diplomi- ja doktoriõppe ning residentuuri üliõpilastele 12 kuu ulatuses, magistriõppe ja õpetajakoolituse kutseaasta üliõpilastele 6 kuu ulatuses. Õppeaja pikendus vormistatakse üliõpilase avalduse alusel dekaani korraldusega. Kaugõppe üliõpilastel on võimalus õpinguid pikendada kokku ühe nominaalaja ulatuses.

116. Vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetanu, kelle eesti keele oskuse tase on madalam keeleseaduses fikseeritud kesktasemest, võib kõrghariduse omandamisel õppida eesti keelt ühe õppeaasta jooksul. Vastavalt pikeneb üliõpilase nominaalne õppeaeg.

117. Väliskülalisüliõpilase õpinguid võib pikendada dekaani nõusolekul õppeprorektori korraldusega kuni ühe õppeaasta võrra.

     
      III. 2.9. Õpingute lõpetamine ja eksmatrikuleerimine
118. Eksmatrikuleerimine on üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleerimine toimub õppeprorektori korraldusega
    118.1. ülikooli algatusel dekaani esildise (magistri- ja doktoriõppes p 118.1.1. puhul kraadi andnud nõukogu otsuse) alusel järgmistel põhjustel:
      118.1.1. seoses õppekava täitmisega täies mahus;
      118.1.2. edasijõudmatuse tõttu vastavalt punktile 124;
      118.1.3. vääritu käitumise tõttu vastavalt punktile 125;
      118.1.4. õppe lõpukuupäeva möödumisel;
      118.1.5. õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisel;
      118.1.6. kõigi õppeastmete esimese aasta üliõpilaste puhul, kes pole mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses (kaugõppe üliõpilaste puhul õppetöö alguses) kahe esimese nädala jooksul õppeainetele registreerunud;


    118.2. üliõpilase algatusel üliõpilase dekaani nõusolekuga avalduse alusel järgmistel põhjustel:

      118.2.1. üliõpilase omal soovil;
      118.2.2. seoses teise kõrgkooli siirdumisega;


    118.3. pooltest sõltumatutel asjaoludel dekaani esildise alusel järgmistel põhjustel:

      118.3.1. üliõpilase teovõimetuks tunnistamise korral;
      118.3.2. seoses üliõpilase surmaga.
        III. 2.9.1. Õppekava täitmine
119. Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Diplomi vormistamise aluseks on õppekava täitmise järel välja antud õppeprorektori korraldus, magistri- ja doktoriõppes vastava nõukogu otsus kraadi andmise kohta. Põhiõppe, magistri- ja doktoridiplomeid ning õpetaja kutsetunnistusi väljastab õppe- ja üliõpilasosakond; arsti ja proviisori kutsetunnistusi arstiteaduskonna dekanaat.

120. Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele

    120.1. kes läbis diplomiõppe, bakalaureuseõppe, arsti, hambaarsti või proviisori põhiõppe õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kaitses lõputöö, kogudes ettenähtud hulgal ainepunkte);

    120.2. kes sooritas kõik eksamid hinnetele C, B või A;

    120.3. kes kaitses lõputöö hindele A või sooritas arsti põhiõppe lõpueksami hindele A ja

    120.4. kelle keskmine hinne õpingute vältel oli 4,60 või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõputöö hindeid. Õpitulemuste hindamisel tähtedega arvestatakse keskmise hinde arvutamisel tähed A kuni C ümber numbriteks 5 kuni 3.

121. Juhul kui üliõpilane on täitnud mitme erineva õppekava nõuded või kui ta on täitnud selle õppekava nõuded, mida ta ei õpi põhierialana, on tal õigus saada vastav kraad.

122. Mitme õppekava nõuete täitmine eeldab vastava arvu lõputööde kaitsmist.

123. Mitme õppekava nõuete samaaegse täitmise korral väljastatakse üks diplom koos kõikide antud kraadide äranäitamisega.
 

        III. 2.9.2. Edasijõudmatus
124. Eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu toimub järgmistel põhjustel:
    124.1. juhul, kui õpingute ainepunktide summa on väiksem kui 75% läbitud õppeaja arvestuslikust mahust (kursusesüsteemis väiksem kui 100% kohustuslike ja valikainete mahust, kaugõppe üliõpilastel 50% läbitud õppeaja arvestuslikust mahust);

    124.2. arstiteaduskonna põhiõppes juhul, kui enne kevadise eksamisessiooni algust on sooritamata mõni talvise eksamisessiooni eksam või arvestus;

    124.3. magistri- ja doktoriõppes mitteatesteerimise puhul;

    124.4. pärast ühe ja sama eksami või arvestuse kolmekordset sooritamist negatiivsele tulemusele.
     
     

        III. 2.9.3. Vääritu käitumine
125. Eksmatrikuleerimine seoses vääritu käitumisega on võimalik järgmistel juhtudel:
    125.1. akadeemiliste käitumistavade rikkumisel punktis 214 toodud ulatuses;

    125.2. Tartu Ülikooli üliõpilasena tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

    125.3. dokumentide võltsimisel.

126. Enne eksmatrikuleerimisotsuse tegemist saadab õppeprorektor vääritu käitumise juhtumi materjali üliõpilasesinduse esimehele, kes esitab üliõpilasesinduse seisukoha kirjalikult õppeprorektorile 15 päeva jooksul.
     
     
      III. 2.10. Reimmatrikuleerimine
127. Reimmatrikuleerimine on üliõpilase taasarvamine üliõpilaste nimekirja.

128. Reimmatrikuleerimist taotletakse isikliku avalduse alusel ja vormistatakse teaduskonna dekaani nõusolekul õppeprorektori korraldusega.

129. Edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist riikliku koolitustellimuse õppekohale enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud üks aasta.

130. Vääritu käitumise või õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud üks aasta.

     
    III. 3. Vabanenud õppekohtade täitmine
131. Riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilase eksmatrikuleerimisel enne õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja möödumist võib vabanenud õppekoha täita konkursi korras kohe pärast õppekoha vabanemist.

132. Õppekoha täitmine vormistatakse õppeprorektori korraldusega.

133. Õppekohtade arvestust peab ja vabanenud õppekohtadest annab teada õppe- ja üliõpilasosakond.

134. Vaba õppekoha olemasolu määramise aluseks on riigieelarvelise õppekoha puhul riikliku koolitustellimuse lepinguga kokkulepitud vastuvõtukvoot, riigieelarvevälise õppekoha puhul ülikooli nõukogu poolt erialati kinnitatud õppekohtade piirarvu ja riikliku koolitustellimuse lepinguga kokkulepitud vastuvõtukvoodi vahe. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal nominaalõppeaastal olemasolevaid õppekohti.

135. Vabanenud riikliku koolitustellimuse õppekohale võivad kandideerida riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivad üliõpilased, reimmatrikuleerimise taotlejad, teistest kõrgkoolidest ületulijad ja õppekava vahetust taotlevad üliõpilased. Konkursitingimused kehtestab ja avalikustab teaduskonna nõukogu.

136. Õppekava vahetus vormistatakse õppeprorektori korraldusega. Aluseks on üliõpilase avaldus dekaani (erinevate teaduskondade puhul mõlema dekaani) nõusolekuga. Õppekava vahetus on võimalik ka uute sisseastumiskatsetega.

137. Õppekava vahetus magistri- ja doktoriõppes ei ole lubatud.

138. Vabade riigieelarveväliste õppekohtade täitmine toimub analoogselt vabade riigieelarveliste õppekohtade täitmisega.

     
IV. Õppetöö korraldus
     
    IV. 1. Õppetöö vormid
139. Õppetöö toimub auditoorse ja iseseisva töö ning praktika vormis. Auditoorne töö toimub loengute, praktikumide, harjutustundide, seminaride, kollokviumide ja muus aineprogrammiga määratud vormis. Iseseisev töö seisneb üliõpilase iseseisvas teadmiste omandamises ja probleemide käsitlemises.

140. Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes moodustab auditoorne töö õppeaine mahust kuni 50%, diplomi-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes kuni 60%, kaugõppe vormis tehtava õppetöö mahust kuni 25%. Auditoorse ja iseseisva töö mahtude suhte konkreetses aines määrab korraline professor (õppetooli hoidja) koos õppejõuga.

141. Juhul kui auditoorne töö eeldab üliõpilastepoolset ettevalmistust ning aktiivset arutelu (seminar, praktikum, kollokvium jm), võib aineprogrammis ette näha, et auditoorsel tööl osalemine on aine läbimiseks kohustuslik. Auditoorsel õppetööl osalemine ei ole üliõpilasele kohustuslik juhul, kui ainet esitatakse loenguvormis.

142. Praktika on erialaste/kutsealaste oskuste ja vilumuste omandamine. Praktika võib toimuda väljaspool ülikooli. Praktika vormid määrab õppekava.

143. Üliõpilastööd on kirjalikud tööd, mis

    143.1. koostatakse ühe õppeaine raames (referaadid, esseed jm);

    143.2. on iseseisvaks ainepunktide saamise aluseks (uurimustöö, aastatöö, seminaritöö jm);

    143.3. on õppejõu juhendamisel koostatavad õppeastme lõputööd (diplomi- ja bakalaureusetöö, õpetajakoolituse lõputöö, magistri- ja doktoritöö jm).

144. Õppeaine raames koostatavate üliõpilastööde vormi ja neile esitatavad nõuded määrab kindlaks õppejõud. Punktis 143.3 nimetatud tööde puhul määrab nõuded vastava teaduskonna/osakonna/instituudi/kolledži nõukogu.
     
    IV. 2. Tunniplaan
145. Ülikooli õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist. Õppeaasta algab 1. septembrile lähimal esmaspäeval, kevadsemester algab veebruari teisel esmaspäeval. Kuupäevaliselt fikseeritakse semestrite algus ja lõpp iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor.

146. Tunniplaan on õppetöö korraldamise alusdokument, mis koostatakse teaduskonnas/kolledžis üheks semestriks või kogu õppeaastaks.

147. Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid:

    147.1. õppeaine nimetus, maht ja kood;

    147.2. õppejõu nimi;

    147.3. õppeaine toimumise aeg, koht ja toimumisnädalad;

    147.4. kasutatud lühendite selgitused.

148. Järgmise semestri tunniplaan sisestatakse teaduskonnas/kolledžis õppeinfosüsteemi andmebaasi hiljemalt kaks kuud enne semestri arvestuslikku lõppu.

149. Järgmise semestri tunniplaan peab olema üliõpilastele paberkandjal kättesaadav teaduskonna dekanaadis/osakonnas/instituudis või kolledži kantseleis hiljemalt kaks kuud enne semestri arvestuslikku lõppu.

150. Dekaani poolt kinnitatud tunniplaan esitatakse õppe- ja üliõpilasosakonda hiljemalt kaks kuud enne semestri arvestuslikku lõppu.

151. Esitatud tunniplaan koos aineprogrammiga on lähtealuseks õppetöö toimumise kontrollile ja auditoorse õppetöö koormuse arvestamisele.

152. Muudatused tunniplaanis esitatakse hiljemalt viis tööpäeva enne muudatuse kehtima hakkamist dekaani poolt kinnitatuna õppe- ja üliõpilasosakonda, kus need viiakse õppeinfosüsteemi andmebaasi.

153. Õppeaine toimumisaja muutmise korral on üliõpilasel õigus tühistada õppeainele registreerumine kahe nädala jooksul pärast muudatusest teadaandmist.

     
    IV. 3. Õppeainetele ja eksamitele/arvestustele registreerumine
154. Üliõpilane registreerub semestri lõpuks järgmise semestri õppeainetele vastavas õppetoolis või veebis, 1. semestri üliõpilane registreerub hiljemalt kahe nädala jooksul pärast sügissemestri algust. Registreeritud ainetest moodustub selleks semestriks üliõpilase õpingukava.

155. Külalisüliõpilane ja väliskülalisüliõpilane registreerub valitud ainetes hiljemalt kahe nädala jooksul pärast semestri algust.

156. Kaugõppe üliõpilane registreerub valitud ainetele kuni kaks nädalat pärast õppetöö algust.

157. Ühekordselt loetavatele ainetele registreerub üliõpilane õppeaine toimumise käigus.

158. Õppejõud võib piirata ainel osalejate arvu, kui see on aine õpetamise seisukohalt vajalik. Osalejate piirarv on määratud aineprogrammis.

159. Õppeainetele registreerimine algab kuus nädalat enne eelmise semestri arvestuslikku lõppu.

160. Õppeainele registreerimisega võtab üliõpilane kohustuse läbida teadmiste kontroll õppeaine toimumise semestril. Negatiivse tulemuse korral määrab korduseksami/arvestuse ajad õppejõud.

161. Üliõpilasel on õigus tühistada ainele registreerumine enne, kui on toimunud 20% auditoorsest õppetööst. Ainele registreerimise tühistamisel on üliõpilasel õigus registreeruda teisele õppeainele kokkuleppel õppejõuga enne 20 % auditoorse õppetöö toimumist vastavas õppeaines. Õppejõul on õigus lubada õppeaine kuulajaks registreerumine tühistada või lubada hilisemat registreerumist, kui üldise korra kohast registreerimise tühistamist või registreerimist takistasid mõjuvad põhjused.

162. Eksami või arvestuse sooritamiseks, samuti korduseksamiks või -arvestuseks registreerub üliõpilane õppetoolis või veebis.

163. Eksternina eksami või arvestuse sooritamiseks saab registreeruda dekaani korralduse (vastavalt p 83) alusel.

164. Eksami/arvestuse kuupäeva valik algab vähemalt kaks nädalat enne esimese eksami toimumist ja lõpeb kaks tööpäeva enne esimese eksami toimumist.

165. Eksami/arvestuse kuupäeva valikut ei saa tühistada hiljem kui kaks tööpäeva enne eksami toimumist.

     
    IV. 4. Teadmiste kontroll ja hindeskaala
166. Aine tundmist kontrollitakse eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel, kus saadud hinded fikseeritakse protokollis ning positiivsed tulemused üliõpilase õpinguraamatus. Hinnata võib ka jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, laboratoorseid töid, referaate jne., mille tulemusi ei kanta protokolli, ent mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinnete kujunemisele. Õppeaine teadmiste kontrolli vorm(id) on määratud õppekavas ja aineprogrammis.

167. Õppeaine loetakse omandatuks pärast eksami või arvestuse positiivset sooritust.

168. Üliõpilasel on õigus sooritada ühes ja samas õppeaines eksamit/arvestust kuni kolm korda. Eksami/arvestuse kolmekordsel sooritamisel negatiivsele tulemusele üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

169. Diplomitöö, bakalaureusetöö ja õpetajakoolituse lõputöö korduskaitsmine on negatiivse hinde puhul võimalik üks kord teaduskonna nõukogu poolt kehtestatud korras.

170. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami/arvestuse/kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.

171. Eksamineerijal (õppejõul või tema poolt määratud isikul) on õigus üliõpilane teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti õppejõudu või kaasüliõpilasi solvava või halvustava käitumise korral.

172. Mõjuvatel põhjustel teadmiste kontrollilt puudunud üliõpilasel on õigus teadmiste kontroll läbida õppejõu poolt uuesti määratud ajal.

     
      IV. 4.1. Eksamid ja arvestused
173. Eksam on teadmiste kontrolli vorm. Eksami tulemuseks on kas positiivne või negatiivne hinne. Eksamite sooritamise korra (suuline või kirjalik vorm, eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused jm) määrab aineprogramm.

174. Iga üliõpilase sooritatavate eksamite vahele peab jääma vähemalt kaks päeva, õppeainetel mahuga üle 4 AP vähemalt kolm päeva. Juhul kui eksamitevaheline aeg on väiksem, on üliõpilasel õigus taotleda uue eksamiaja määramist.

175. Teaduskonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad nädalapäevad arvestusega, et eksamite vahele jääks vähemalt kaks päeva. Konkreetsed eksamipäevad määrab kindlaks õppejõud kooskõlastatult üliõpilaste esindaja ja vastava korralise professoriga (õppetooli hoidjaga). Eksamipäevad tehakse üliõpilastele teatavaks ainekursuse või semestri alguses.

176. Semestri jooksul on üliõpilasel võimalik valida vähemalt kahe eksamiaja vahel.

177. Eksamite/arvestuste toimumise ajakava avalikustatakse semestri alguses.

178. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile valitud eksamipäeval, märgitakse protokolli “mitteilmunud”. Märge “mitteilmunud” võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt negatiivse hindega, kuid seda ei arvestata keskmise hinde arvutamisel ega cum laude diplomi väljaandmisel. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge “mitteilmunud” tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse seitsme tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest.

179. Eksamineeritaval on õigus

    179.1. kasutada eksamineerija(te) poolt lubatud abivahendeid ja -materjale;

    179.2. esitada eksami või arvestuse tulemustega mittenõustumisel kirjalik protest korralisele professorile (õppetooli hoidjale) kahe tööpäeva jooksul pärast eksami või arvestuse tulemuste väljakuulutamist. Korraline professor (õppetooli hoidja) lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse esitamist;

    179.3. esitada dekaanile põhjendatud taotlus moodustada eksami või arvestuse sooritamiseks komisjon. Teiseks korduseksamiks on dekaanil üliõpilase taotluse alusel kohustus moodustada eksamineerimiseks kolmeliikmeline komisjon;

    179.4. tutvuda oma kirjaliku eksami tööga seitsme tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest.

180. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile/arvestusele üliõpilast, kes ei ole täitnud aineprogrammis kehtestatud eksamile/arvestusele pääsemise tingimusi ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

181. Arvestus on teadmiste kontrolli või pidevalt sooritatud töö hindamise vorm, mille puhul positiivne tulemus on “arvestatud” ning negatiivne tulemus “mittearvestatud”. Pidev töö loetakse sooritatuks hindele “arvestatud”, kui on täidetud kõik aineprogrammis olevad vastava aine omandamist eeldavad tingimused (sooritatud laboratoorsed tööd, kontrolltööd, katsed jne.).

182. Ainekursust lõpetava arvestuse sooritamise kord ühtib eksami sooritamise korraga.

183. Kui õppeaines on ette nähtud nii arvestus kui eksam, siis on arvestuse positiivne sooritamine eksamile pääsu tingimuseks.

184. Eksami või arvestuse mittesooritamine ühes õppeaines ei takista üldjuhul teiste ainete eksamite ja arvestuste sooritamist, kui õppekavas ei ole ette nähtud teisiti. Arstiteaduskonna põhiõppes ei lubata eksamisessioonile üliõpilast, kellel on sooritamata mõni eelmise eksamisessiooni eksamitest või arvestustest.

185. Lõpueksamite sooritamise kord on analoogne eksamite sooritamise korraga v.a see, et

    185.1. lõpueksamit hindab dekaani korraldusega moodustatud komisjon;

    185.2. korduseksamit saab sooritada üks kord;

    185.3. lõpueksami sooritamise eelduseks on kogu õppekava täitmine (v.a lõputöö kaitsmine).
     

      IV. 4.2. Kaitsmised
186. Diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd kuuluvad kaitsmisele. Vastavalt õppekavale võidakse kaitsta ka teisi töid (seminari-, aastatöö jt).

187. Diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine.

188. Bakalaureuse- ja diplomitööde kaitsmised toimuvad teaduskonna nõukogu kehtestatud korras.

189. Teaduskonna dekaan kinnitab

    189.1. bakalaureuse- ja diplomitööde kaitsmise tähtajad;

    189.2. bakalaureuse- ja diplomitööde kaitsmise komisjoni(d).

190. Bakalaureuse- ja diplomitöö esitatakse kaitsmisele korralise professori (õppetooli hoidja) loal koos juhendaja arvamuse ja retsensiooniga. Komisjonile võidakse esitada ka teisi materjale, mis iseloomustavad bakalaureuse- ja diplomitöö teaduslikku ja praktilist väärtust. Retsensent määratakse teaduskonna nõukogu sätestatud korras. Kaitsmised on avalikud. Bakalaureuse- ja diplomitöö kaitsmisel osalevad reeglina üliõpilase juhendaja ja retsensent.

191. Bakalaureuse- ja diplomitöö kaitsmise tulemusi hindab komisjon sõnaliselt “suurepärane”, “väga hea”, “hea”, “rahuldav”, “kasin”, “puudulik” ja täheliselt A – F. Komisjon on hindamisel otsustusõiguslik, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust.

192. Bakalaureuse- ja diplomitöö kaitsmisele mitteilmumisel tehakse üliõpilase kohta protokolli märge “mitteilmunud”.

193. Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud üliõpilasel on õigus kaitsta bakalaureuse- või diplomitööd komisjoni esimehe poolt määratud ajal. Mõjuvateks põhjusteks on haigus, mida tõendab komisjoni esimehele esitatud arstitõend; ekstreemne perekondlik situatsioon vmt.

194. Bakalaureuse- ja diplomitööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast protokollide vormistamist.

195. Üliõpilasel on õigus esitada dekaanile kirjalik protest seitsme tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavakstegemist, kui ta ei nõustu bakalaureuse- või diplomitöö kaitsmisel saadud hindega.

196. Bakalaureuse- ja diplomitöö kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega “puudulik”.

197. Bakalaureuse- ja diplomitöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist.

198. Magistri- ja doktoritööde kaitsmise kord on sätestatud teadus- ja kutsekraadide põhimäärustes.

     
      IV. 4.3. Hindamise skaala
199. Üliõpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt:
    199.1. hinne A ehk “suurepärane” – silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aineprogrammi mahust on omandatud 91–100 protsenti;

    199.2. hinne B ehk “väga hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud eksimused, mis ei ole sisulised ega põhimõttelised. Aineprogrammi mahust on omandatud 81–90 protsenti;

    199.3. hinne C ehk “hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aineprogrammi mahust on omandatud 71–80 protsenti;

    199.4. hinne D ehk “rahuldav” – õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aineprogrammi mahust on omandatud 61–70 protsenti;

    199.5. hinne E ehk “kasin” – üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke. Aineprogrammi mahust on omandatud 51–60 protsenti;

    199.6. hinne F – “puudulik” - üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Aineprogrammi mahust on omandatud 0–50 protsenti.

200. Eksam ja arvestus loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele E kuni A. Eksam ja arvestus loetakse negatiivselt sooritatuks kui see on hinnatud hindele F.

201. Õppetulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub õppeaine või selle osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on “arvestatud” ning negatiivne tulemus “mittearvestatud”.

202. Keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähti numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0.

     
    IV. 5. Õpetamise ja ainekursuste hindamine
203. Õpetamise ja ainekursuste hindamine toimub üliõpilaste küsitluse kaudu ning on õppetöö kvaliteedi tagamise üheks aluseks.

204. Üliõpilaste küsitlus annab õppejõududele ja akadeemilise struktuuri üksustele üliõpilastelt õppetöö kohta õppeainete lõikes järjepidevat tagasisidet. Vajaduse korral kasutatakse saadavat infot ainekursuste sisu ja vormi täiustamisel.

205. Üliõpilaste küsitluse läbiviimise korra kehtestab rektor.

     
V. Üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused
     
    V. 1. Üliõpilasnõustamine
206. Üliõpilasel on õigus pöörduda õppe- ja üliõpilasosakonna üliõpilasnõustaja ning kaugkoolituskeskuse üliõpilasnõustaja poole, et saada informatsiooni ning nõu ülikoolis õppimisega seotud probleemide lahendamiseks.

207. Õppe- ja üliõpilasosakonna üliõpilasnõustaja koordineerib ja juhendab tuutorite tegevust. Tuutor on üliõpilasnõustamise alal ettevalmistuse saanud üliõpilane, kes annab nõu ja infot esimest semestrit ülikoolis sama eriala statsionaarses õppes õppivatele üliõpilastele, korraldades arutelusid üliõpilasstaatusega kaasnevate kohustuste, õiguste ja probleemide vallas ning nõustades abivajajaid individuaalselt.

     

    V. 2. Õppestipendium

208. Riikliku õppestipendiumi saajateks võivad olla riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel statsionaarses õppevormis õppivad üliõpilased.

209. Õppestipendiumi määrad kehtestab rektor vabariigi valitsuse kehtestatud korras.

210. Õppestipendiumi määramisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

    210.1. stipendiumi makstakse õppekuudel (kõik kuud peale juuli ja augusti);

    210.2. õppestipendium määratakse kõigi õppeastmete üliõpilastele õppekava täitmise tulemuste põhjal, erandina võib esimese semestri üliõpilaste puhul arvestada sisseastumise või eelmise õppeastme tulemusi;

    210.3. üliõpilane ei pea esitama õppestipendiumi saamiseks avaldust;

    210.4. õppestipendiumi võib määrata õppekava nominaalaja piires korraga üheks semestriks;

    210.5. akadeemilisel puhkusel viibivale üliõpilasele õppestipendiumi ei maksta;

    210.6. akadeemiliselt puhkuselt või välismaal õppimiselt naasmisel arvestatakse üliõpilase lahkumisele eelnenud semestri õppetulemusi, kui nende tulemuste põhjal ei ole üliõpilasele juba eelnevalt stipendium välja makstud.

    V. 3. Edasijõudmine õppetöös

211. Üliõpilasel on kursusesüsteemi alusel õppides kohustus enne järgmise õppeaasta algust kohustuslike ja valikainete osas koguda ainepunkte 100% läbitud õppeaja arvestuslikust mahust. Ainesüsteemi alusel õppides on üliõpilasel kohustus enne järgmise õppeaasta algust koguda ainepunkte vähemalt 75%, kaugõppe üliõpilasel vähemalt 50% läbitud õppeaja arvestuslikust mahust.

212. Üleviimine järgmise aasta üliõpilaseks vormistatakse dekaani korraldusega iga aasta 15. septembriks, kui üliõpilase ainepunktide summa on vähemalt 75%, kaugõppe üliõpilasel vähemalt 50% läbitud õppeaja arvestuslikust mahust. Kursusesüsteemis viiakse üliõpilased järgmisele kursusele tingimusel, et eelmise kursuse õpe on läbitud 100%.

     
    V. 4. Akadeemilised tavad
213. Üliõpilasel on kohustus järgida akadeemilisi tavasid.

214. Väärituks käitumiseks loetakse eksimist üldtunnustatud käitumisnormide vastu ning üleastumist akadeemilistest tavadest, sealhulgas:

    214.1. teadmiste kontrollil selliste materjalide kasutamine, mida ei ole selgesõnaliselt õppejõu poolt lubatud kasutada;

    214.2. teadmiste lubamatu vahetamine üliõpilaste poolt, kelle teadmisi kontrollitakse;

    214.3. teise üliõpilase eest teadmiste kontrolli sooritamine;

    214.4. kellegi teise kirjaliku töö või selle osade esitamine oma nime all ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta.

215. Teadmiste kontrollilt punktis 214 toodud põhjustel eemaldatud üliõpilase eksamiprotokolli kantakse negatiivne tulemus.

216. Kui üliõpilane eksib üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemiliste tavade vastu, on dekaanil eksimuse raskusastmest sõltuvalt õigus

    216.1. teha üliõpilasele noomitus;

    216.2. teha õppeprorektorile esildis eksmatrikuleerimiseks.
     

    V. 5. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine

217. Juhul, kui üliõpilane soovib vaidlustada õppekorraldusega seonduvat otsust, pöördub ta otsuse teinud isiku poole ning väljendab selgelt oma soovi otsus vaidlustada. Juhul, kui arutelu otsuse teinud isikuga üliõpilase soovi ei muuda, võib ta esitada apellatsiooni ühe kuu jooksul alates vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest.

218. Apellatsioon esitatakse osakonna/instituudi juhatajale. Juhul, kui apelleeritakse nimetatud isikute otsuste suhtes, esitatakse apellatsioon teaduskonna dekaanile. Kui vaidlustatakse dekaani otsust, esitatakse apellatsioon õppeprorektorile. Õppeprorektori otsuse vaidlustamisel esitatakse apellatsioon rektorile. Apellatsioonis kirjeldatakse kõiki juhtumi olulisi aspekte.

219. Apellatsiooni vastuvõtja selgitab apelleerijale viie tööpäeva jooksul alates apellatsiooni saamisest, kuidas apellatsiooni menetletakse.

220. Dekaan võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada kolmeliikmelise komisjoni. Õppeprorektor võib apellatsioonile vastamiseks konsulteerida õppekomisjoni ja üliõpilasesindusega.

221. Isikul, kellele apellatsioon esitati, on kohustus üliõpilast teavitada 15 päeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist sellest, kas ta

    221.1. jätab vaidlustatud otsuse jõusse,

    221.2. saadab otsuse selle teinud isikule uueks läbivaatamiseks,

    221.3. tühistab otsuse ja teeb samas asjas uue otsuse.
     
     

VI. Rakendussätted
     
    VI. 1. Internatuur
222. Enne 1997/1998. õppeaastat arsti-, hambaarsti- või proviisoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilastel järgneb põhiõppele vastavalt üldarsti või hambaarsti üheaastane internatuur või kuuekuuline proviisori internatuur.

223. Internatuuri lõpetanule antakse üldarsti, hambaarsti või proviisori kutsetunnistus.

     
    VI. 2. Vabakuulaja
224. Enne 1999/2000. õppeaastat vastu võetud eksternieksamiteks valmistujaid nimetatakse vabakuulajateks. Vabakuulaja õpe võib toimuda koos immatrikuleeritud üliõpilastega ja samade õppekavade alusel.

225. Vabakuulaja võib

    225.1. konkureerida vabanenud õppekohale vastaval erialal. Üliõpilaseks vastuvõtu otsustab teaduskond ja kinnitab oma korraldusega õppeprorektor. Üliõpilaseks vastuvõtul kantakse vabakuulaja õpingukaval/eksamilehel näidatud eksamid ja arvestused tema õpinguraamatusse. Ülekannete õigsuse kinnitab dekaan;

    225.2. kaitsta vastava eriala õppekava täitmisel lõputöö ning saada ülikooli lõpudiplomi ühistel alustel üliõpilastega.
     

    VI. 3. Õppekulude hüvitamine

226. Punkti 114 ei kohaldata enne 1999/2000. õppeaastat ülikooli õppima asunud üliõpilastele.
     
    VI. 4. Õpingute pikendamine
227. Punkti 116 ei kohaldata enne 2000/2001. õppeaastat ülikooli õppima asunud üliõpilastele.
     
    VI. 5. Hindamissüsteemi rakendamine
228. Enne 30.08.1999 sooritatud teadmiste kontrolli tulemused on hinnatud järgmiselt:
    228.1. hinne 5 ehk “väga hea” - väljendab õppeaine põhjalikku tundmist;

    228.2. hinne 4 ehk “hea” - väljendab õppeaine head tundmist, eksimused on vormilised või mittepõhimõttelist laadi;

    228.3. hinne 3 ehk “rahuldav” - väljendab õppeaine põhiosa tundmist, esineb sisulist ning põhimõttelisi eksimusi;

    228.4. negatiivne hinne 2 ehk “mitterahuldav” - väljendab õppeaine põhiosa puudulikku tundmist.

229. Kahes süsteemis hinnatud üliõpilase akadeemilisel õiendil kasutatakse kahte hindamissüsteemi (enne 30.08.1999 ja alates 30.08.1999) ning lisatakse mõlema hindamissüsteemi selgitused.

230. Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele, kui enne 30. augustit 1999 saadud hinnetest on 75% “väga head” ja ei ole ühtegi “rahuldavat” ning alates 30. augustist 1999 sooritatud eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel saadud hinded vastavad diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste punktile 120.

     
    VI. 6. Eeskirja rakendamine
231. Käesolev eeskiri jõustub 04.09.2000.

232. Õppekorralduseeskiri (kinnitatud TÜ nõukogu 26.06.1997. a otsusega nr 35, täiendatud TÜ nõukogu 24.04.1998 a. määrusega nr 3, muudetud ja täiendatud TÜ nõukogu 18.12.1998. a määrusega nr 15 ja TÜ nõukogu 28.05.1999. a määrusega nr 48) tunnistatakse kehtetuks.
 
 
 

VII. Register

 A
Aineplaan  7
Aineprogramm  18, 19, 139, 141, 173, 180, 181, 199
Ainepunkt 10, 20, 75, 84, 124, 211, 212
Ainesüsteem  7, 211
Akadeemiline kalender 145
Akadeemiline puhkus 105-113, 210
Arvestus 162-168, 170, 181-184, 200
Atesteerimine  50, 61
Auditoorne töö  19, 20, 139, 141, 161
Auditoorse töö maht õppeaines 140
Avatud ülikool     3, 79, 115, 124, 140, 156211, 212

B
Bakalaureuseõpe 27, 28, 33, 34, 45, 115, 120

D
Diplom kiitusega  120, 230
Diplomiõpe  23-26, 36, 115, 120
Doktoriõpe 55-65, 81, 115, 137

E
Edasijõudmine õppetöös 211
Eesti kaitsejõududesse teenima asumine 110
Eksam 19, 80, 112, 120, 124, 162-168, 170, 173-185, 200
Eksmatrikuleerimine 118, 124, 125, 131, 168, 216
Eksternina õppija  80-83, 85, 163, 224

H
Hindamise skaala  199

I
Immatrikuleerimine  69-72
Iseseisev töö  20, 140

K
Kaitsmine  82, 85, 186-198
Kaugõpe   77-79
Kohustuslik aine  15, 30, 31
Kursusesüsteem  8, 124, 211, 212
Kutsekraad  52, 62
Kõrvalaine  28, 31, 32
Külalisüliõpilane  86-96

L
Lõputööd 40, 122, 143, 225
Lõpueksam 185

M
Magistriõpe 25, 44 - 54, 81, 115, 137

N
Negatiivne tulemus 180, 181, 200, 201, 215
Nominaalne õppeaeg 10

P
Peaaine   30
Positiivne tulemus  181, 200, 201
Praktika   142
Põhiõpe   22

R
Reimmatrikuleerimine 127-130
Residentuur  43, 115
Riiklik koolitustellimus 70
Riiklik õppestipendium 208

T
Teaduskraad  52, 62
Tunniplaan  146-152

V
Vabaaine   15, 16
Vabanenud õppekohtade täitmine 131 -138
Valikaine   15
Varasemate õpingute tunnustamine 21
Väliskülalisüliõpilane 87
Välismaal õppimine 97-104
Vääritu käitumine  125-126

Õ
Õpetamise ja ainekursuste hindamine 203
Õpetajakoolitus   35, 115
Õpingukava  7, 100, 102, 154, 225
Õpingute pikendamine 114 -117
Õppeaasta  145
Õppeaasta algus  145
Õppeaine   14, 15
Õppeainetele registreerumine 154 -161
Õppekava  9-13, 30, 32, 121, 122
Õppekava täitmine   15, 121, 185, 187
Õppekava vahetus  136, 137
Õppekoht 66-68, 70, 73, 76, 133, 134
Õppetöö vormid  139
Õppeaine omandamine 20, 167

Ü
Üliõpilasnõustamine 206, 207
Üliõpilastööd  143, 144